Veemõõdusõlm

Veemõõdusõlm on ühisveevärgist võetava vee mõõtmiseks ettenähtud veearvestist ja veearvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm.

Veemõõdusõlme projekteerimisel ja rekonstrueerimisel lähtuda järgnevatest nõuetest:

  • Kinnistu veemõõdusõlme projekteerimisel ja rekonstrueerimisel tuleb lähtuda standarditest EVS 835:2014 ja EVS-EN ISO 4064-5:2014.
  • Veemõõdusõlm koosneb konsoolist ehk kandurist, nõutavatest sirgetest osadest enne ja peale veearvestit ning tühjenduskraanist.
  • Konsool ehk kandur peab olema varustatud liidesega, millel on liigutatav hülss.
  • Konsool peab olema maandatud hoone peakilpi PE-latile.
  • Konsool peab olema jäigalt kinnitatud konstruktsioonide külge.
  • Torud tuleb kinnitada seinale ja või põrandale, et tagada torude paigal püsivus veearvesti vahetamisel.
  • Veearvesti konsool ja torud peavad olema paigaldatud selliselt, et veearvesti paigaldusel konsooli ei jää veearvesti mehaanilise pinge alla.
  • Nõutavad sirged osad enne ja peale veearvestit peavad vastama veearvesti siseläbimõõdule (DN/ID) põhjusel, et veearvestisse sisenev ja veearvestist väljuv veevool oleks laminaarne, vältimaks turbulentsi, mis põhjustab mõõtevigu. Kui sulgeseadmena kasutatakse veearvestiga samas siseläbimõõdus täisavaga kuulventiili, siis võib sirge osa enne veearvestit olla kuulventiili pikkuse võrra lühem.
  • Peale veearvestit ja enne hoonepoolset kuulventiili paigaldada kolmik koos tühjenduskraaniga. Tühjenduskraan on ette nähtud surve mahavõtmiseks ja tühjendamiseks.
  • Ühel tarnetorul tohib olla üks veemõõdusõlm, juhul kui poolte (vee-ettevõtja ja tema klient) vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
  • Ühele tarnetorule saab vee-ettevõtja sõlmida ühe teenuste osutamise lepingu.
  • Ühisveevärgi liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud hargnemisi.
  • Kui ühisveevärgis on vabarõhk üle 500 kPa, tuleb veemõõdusõlme projekteerida ka survealandusseade.
  • Tarnetoru projekteerida hoonesse sisenemise asukohas hülsstorusse. Hülsstoru projekteerida selliselt, et see ulatuks vähemalt 1 m vundamendi seinast väljapoole ning hoone sees kuni veemõõdusõlmeni. Hülsstoru ja tarnetoru vahe tuleb väljaspool hoonet sulgeda veetihedalt ning veemõõdusõlme poolt jätta avatuks, et tuvastada veelekkeid. Kui tegemist on tulekustutussüsteemiga, siis tuleb hülsi projekteerimisel lähtuda Päästeameti ja vastavate standardite nõuetest.
  • Projekti koosseisus esitada täismahus hoone korruseplaan koos ruumide eksplikatsiooniga, kus on ära näidatud tarnetoru sisenemise koht hoonesse ja veemõõdusõlme asukoht.
  • Veemõõdusõlm peab paiknema hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale tarnetoru suubumist hoonesse vahetult selles samas ruumis, kuhu siseneb tarnetoru.
  • Torustiku külge projekteerida asukoha määramiseks ø2,5 mm2 vaskkiust märkekaabel, mis on vajalik toru asukoha määramiseks. Märkekaabli üks ots tuua liitumispunktis asuva sulgelemendi kape alla ja teine ots veemõõdusõlme ning kinnitada konsooli külge.
  • Veearvesti peab olema projekteeritud horisontaalselt, näidikuga ülespoole, nii et selle näitu oleks kerge lugeda, seda oleks hõlbus vahetada ning see oleks kaitstud külma, kuuma ja väliste mehaaniliste mõjutuste eest.
  • Enne veearvestit ei tohi olla ühtegi veevõttu võimaldavat ühendust. Puhastusseadmed (nt mudafilter, peenpuhastusfilter jne) tuleb vajadusel paigaldada peale veearvestit paiknevat sulgelementi (kuulventiili) hoone sisevõrgu poole.
  • Enne veearvesti paigaldamist veemõõdusõlme peab ehitaja läbi pesema ühendustorustiku liitumispunktist veemõõdusõlmeni.
  • Elektripaigaldised ei tohi olla veemõõdusõlmele lähemal kui 1 m.
  • Veearvesti paigaldab AS Tallinna Vesi esindaja. Veearvesti kuulub vee-ettevõtjale.
  • Erandkorras ja kokkuleppel AS Tallinna Vesi esindajaga võib veearvesti paigalda klient või kliendi esindaja, aga paigaldatav arvesti peab vastama EL direktiivi 2014/32/EL artikkel 2 p. veearvesteid puudutavatele nõuetele (MI-001) ning olema märgistatud sama direktiivi art. 20 viidatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgisega. Mõõdusõlmedesse paigaldatud Siemensi arvestid peavad omama kommertsmõõtmist lubavat tähist „CT“. Veearvesti üleandmisel AS-ile Tallinna Vesi ei tohi veearvesti taatlemisest olla möödas rohkem kui 3 kuud. Üleandmisel tuleb esitada veearvesti kalibreerimis- ja taatlemistunnistus.
  • Äärikutega veearvestite vahetamiseks tuleb projekteerida veearvesti tarbijapoolse ääriku külge spetsiaalne muutuva pikkusega demontaažimuhv.
  • Olme- ja tulekustutusvee lahendamisel ühe tarnetoru kaudu tuleb veemõõdusõlmele projekteerida möödaviik. Möödaviik peab võimaldama veearvesti vahetamistööde ajal hoone olmeveega varustamist. Möödaviigule paigaldatud sulgeseade peab olema plommimisvõimalusega ning tavaolukorras suletud asendis ja plommitud.
  • Erineva tariifiga tarbijate olemasolu korral kinnistul tuleb ette näha vaheveearvesti teise tariifiga tarbijate veekoguse mõõtmiseks.
  • Kastmisvee arvesti paigaldamiseks tuleb eelnevalt küsida AS-i Tallinna Vesi nõusolekut. Kastmisvee arvesti harutoru peab paiknema peale peaveearvestit. Kastmisveearvesti (kortertüüpi, DN/ID 15, pikkus 110 mm, paigaldus horisontaalne), monteerib AS-i Tallinna Vesi esindaja eelnevalt paigaldatud konsoolile. Kõik kastmisveearvesti paigaldamisega seotud kulud kannab klient. Enne kastmisveearvestit peab olema sirge toruosa pikkusega minimaalselt 75 mm ja peale kastmisveearvestit sirge toruosa pikkusega minimaalselt 45 mm.
  • Juhul, kui veearvesti väljundsignaal ühendatakse AS-i Tallinna Vesi SCADA süsteemi kontrolleriga, peab arvesti muunduri väljund olema Modbus signaaliga.Sel puhul peab kulumõõtja toide olema 24VDC. Toitel peab olema UPS ja akud, et tagada mõõtja töö peale pinge kadumist vähemalt 36 tunniks.
  • Ujumisbasseini vett on keelatud juhtida sademeveekanalisatsiooni.
Veemõõdusõlme tüüpjoonis
Veemõõdusõlm >DN50 veearvestiga
Veemõõdusõlme foto
Veemõõdusõlm
Veemõõdusõlm kastmisvee arvestiga (peaveearvesti üleval)

 

Veemõõdusõlm kastmisvee arvestiga (peaveearvesti all)

Veearvesti valimine

  • Vee-ettevõtte veearvesti valmimise metoodika tugineb pikaajalisele praktikale ja läbi viidud uuringutele.
  • Veearvesti läbimõõdu valiku aluseks on nominaalne veekulu tunnis.
  • Veearvesti tüüpi ja marki projektis mitte märkida, veearvesti tarnib ja paigaldab AS Tallinna Vesi.
  • Kõik veearvestid kuni läbimõõduni 40 mm (kaasa arvatud) on konsoolile paigaldatavad ja tagasilöögiklapp on paigaldatud veearvesti sisse.
  • Suuremate kui DN 40 veearvestite kasutamine ning projekteeritav lahendus tuleb AS-iga Tallinna Vesi eraldi kooskõlastada.
  • Suuremad kui DN 40 veearvestid paigaldatakse äärikute vahele ning peale veearvestit tuleb paigaldada demontaažimuhv. Samuti paigaldada suurema kui DN 40 veearvesti kasutamisel enne sisevõrgupoolset sulgeseadet tagasilöögiklapp.
  • Suuremate kui DN 40 veearvestite puhul peab veemõõdusõlm olema koostatud roostevabast terasest torudest.
Veearvesti valiku tabel

Veemõõdukaev

  • Projekteerida ainult AS-i Tallinna Vesi nõudmisel ja loal.
  • Projekteerida võimalusel haljasalale kuni 2 m kaugusele teest või parklast.
  • Veemõõdukaev peab olema veetihe. Nimetatud kaevu võib projekteerida plastist või betoonist. Kui tarnetoru asub sügavamal kui 3 m maapinnast, kasutada ainult raudbetooni.
  • Veemõõdukaevu luuk tuleb tähistada (näiteks helkurpostiga), juhul kui on oht luugi vigastamiseks lumelükkamisel või mõnel muul viisil.
  • Vältimaks sademevee voolamist veemõõdukaevu, peab kaevuluuk paiknema vähemalt 15 cm maapinnast kõrgemal. Veemõõdukaevu ei tohi projekteerida asukohta, kuhu maapinna reljeefist tulenevalt tekib loik.
  • Kui ei ole muud võimalust, siis tuleb veemõõdukaevu ümber näha ette maapinna tõstmine.
  • Veemõõdukaevus kasutatavatele redelitele, luukidele ja seadmetele kehtivad samad nõuded, mis kanalisatsioonipumplatele.
Veemõõdukaevu tüüpskeem

 

Veemõõdukaevu foto
Veemõõdukaev

Elektripistikuid on keelatud paigaldada veemõõdusõlmele lähemale kui 1 m.

Valesti paigaldatud elektripistik