Põhjavee kvaliteet
Milliste piirkondade joogivees võib olla radionukliide?
Looduslikke radionukliide leidub nii pinna- kui põhjavees. Piirkondades, mis saavad joogivee pinnaveest ehk Ülemiste järvest (sh kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti), on looduslike radionukliidide sisaldus väga madal.
Piirkondades, mis kasutavad põhjavett (sh Nõmme, Saue, Tiskre, Pirita, Merivälja ja Pärnamäe), on looduslike radionukliidide sisaldus kõrgem, ületades kehtestatud väärtusi mõnel pool 2 kuni 4 korda.
Kui suur on lubatud radioaktiivsete ainete sisaldus joogivees?
Radioaktiivsete ainete kogus arvestatakse ümber efektiivdoosiks. Tähelepanu väärib teadmine, et efektiivdoos ühe inimese kohta arvestatakse joogivee tarbimisel kuni 2 liitrit päevas ja 730 liitrit aastas. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka võimalik saadav kiirgusdoos. Arvesse võetakse ainult sissejoodud kogust, ülejäänu – näiteks duši all käimine – ei oma siin mõju.
Eestis sätestab sotsiaalministri määrus nr 82 efektiivdoosi indikaatornäitajana 0,1 mSv aastas.
Määruse kohaselt tuleb piirsisalduste ületamise korral hinnata terviseriski ja kui riskianalüüsi tulemusest selgub, et joogivee lubatust kõrgemate näitajate puhul inimese tervisele ohtu ei kaasne, võib seda vett kasutada joogiveena.
Miks on valitud joogivee ammutamiseks Kambrium-Vendi põhjaveekogum?
Eestis hakati Kambrium-Vendi põhjaveekihist laialdaselt joogivett ammutama 1950. aastatel, kuna see põhjaveekiht on hea keemilise koostisega ja väga hästi (70 meetri paksuse kivimitekihi näol) kaitstud pindmise reostuse eest. Joogivesi vastas kõikidele tolleaegsetele normidele, sh efektiivdoosi osas, mis oli 10 korda leebem kui praegune indikaatornäitaja.
Kas radionukliidid ohustavad minu tervist?
Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt 2010. aastal läbi viidud riskihindamise järgi on vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Kiirgusohutuse hindamise ning optimeerimise mudelitega tehtud arvestuste kohaselt võib eluaja jooksul vee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi korral teoreetiliselt haigestuda maksimaalselt 0,7 inimest tarbijate koguarvust. Samal ajal haigestub Eestis eluaja jooksul kopsuvähki üks suitsetaja kaheksast ja liiklusõnnetustes saab vigastusi kuni 2000 inimest aastas.
Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest allikatest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon elumajades) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest saab inimene kiirgusdoosi, mis võrdub aasta jooksul joogiveest potentsiaalselt saadava kogusega.
Milliseid uuringuid ja analüüse on läbi viidud?
Radioaktiivsusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis Terviseamet koostöös kiirgusosakonnaga 2010. aastal läbi riskianalüüsi Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja, Pärnamäe ja Keila puurkaevude joogivees.
Riskihindamise tulemuste kohaselt on vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas, ettevaatuse mõttes soovitab Terviseamet nendes piirkondades kasutada imiku toidusegude valmistamisel pudelivett.
Mida tehakse, et parandada põhjavee kvaliteeti ja vähendada radionukliidide sisaldust?
Võtame joogivee kvaliteedi kontrollimiseks pidevalt proove, mille kvaliteedinäitajatest üle 99% vastavad Euroopa Liidus kehtestatud normidele. Oleme paigaldanud põhjavee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks kõikidesse kasutuses olevatesse pumplatesse puhastusfiltrid.
Kasutame põhjaveest joogivee saamiseks Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekihte, st erinevad puurkaevud võivad olla erinevatest veekihtidest. Ordoviitsium-Kambriumi kihist ammutatavast põhjaveest saadav radionukliidide efektiivdoos on ELi soovituslike normide piires, probleemsem on Kambrium-Vendi kihi põhjaveest saadav efektiivdoos. Kuna põhjavee näol on tegemist piiratud ressursiga, siis segame efektiivdoosi alandamiseks mõlemast kihist saadavat vett omavahel. Kahjuks ei ole Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihis veeressurssi piisavalt selleks, et varustada põhjaveepiirkondade elanikke vaid sellest kihist saadava põhjaveega või alandada kogu Kambrium-Vendi kihist ammutatava vee efektiivdoosi soovitusliku normini.