Klooriavarii

Tulenevalt kemikaaliseadusest anname infot võimalikust suurõnnetuse ohust ja jagame esmaseid tegevusjuhiseid klooriavarii korral Ülemiste veepuhastusjaamas. Tallinna Vesi teeb endast kõik oleneva, et õnnetuse risk oleks maandatud, järgides kõiki ohutusnõudeid nii kloori transpordil, ladustamisel kui ka kasutamisel.

Ülemiste Veepuhastusjaamas toodetakse pinnaveest joogivett. Protsessi käigus kasutatakse desinfitseeriva kemikaalina kloori. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud AS Tallinna Veele 28.11.2011 tähtajatu tegevusloa nr OKK-19-11. Ohtliku kemikaali käitleja on AS Tallinna Vesi veepuhastusjaam aadressil Järvevana tee 3, Tallinn. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega on AS Tallinna Vesi veepuhastusjaam B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse all mõistetakse laiaulatuslikku kloorileket.

AS Tallinna Vesi on koostanud ja esitanud pädevatele riigiasutustele kemikaali teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja hädaolukorra lahendamise plaani. Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik leida Päästeameti kodulehel (Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – Päästeamet (rescue.ee)) ning üksikasjalikku teavet inspekteerimise kava kohta on võimalik saada pädevatelt asutustelt: Päästeamet (rescue@rescue.ee) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet (info@ttja.ee, üldtelefon +372 667 2000). Kloori kohta on olemas põhjalik ohutuskaart.

Ohutegurite kontrolli all hoidmiseks on olemas mitmed kaitsemehhanismid. Korraldame ettevõtte töötajatele regulaarselt koolitusi ja viime läbi õppusi. Samuti teeme järjepidevat koostööd Päästeametiga, et olla valmis suurõnnetuse korral kiirelt tegutsema.

 

Klooriavarii ohuala on kujutatud järgneval kaardil:

Ettevaatust!

Kloorigaas on sissehingamisel mürgine, ärritab silmi, nahka ja hingamiselundeid. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning veeorganismidele väga mürgine.

Kloorigaas on rohekaskollane, terava lõhnaga, õhust raskem gaas, mille pilv levib avariikohalt allatuult. Ühinedes õhus veeaurudega moodustub valge udu. Allatuult levides koguneb gaas madalamatesse kohtadesse, kraavidesse ning maa-alustesse kommunikatsioonidesse. Tõusvate õhuvooludega haihtub kloorigaas atmosfääri.

Suurõnnetuse ohu laad, stsenaarium ja võimalik mõju: 

Kloorigaas võib inimesele põhjustada raskeid naha- ja hingamiskahjustusi ning olla surmav. Tekstiilid võivad muutuda nõrgaks ning hakata purunema.

  • Mahuti vigastus kloori transpordil: lekke tekkimine on ebatõenäoline, aga transpordi käigus võib kloorikonteiner viga saada ning vähemal või suuremal määral puruneda. Õnnetuse ärahoidmiseks kinnitatakse kloorikonteiner transpordi käigus rihmadega ning personal on läbinud vastava koolituse. Talvisel ajal hoitakse territooriumil olevad transportteed lume- ja jäävabana. Antud olukorras paiskuks keskkonda 1 tonn kloori ning me käitume hädaolukorra plaani järgi, mis näeb ette päästeameti teavitamist ning edasist nende juhtnööride järgi reostuse likvideerimist ja läheduses olevate inimeste hoiatamist.
  • Tule- ja plahvatuse oht: oht tekib liigsel konteineri kuumenemisel. Võimaliku plahvatuse tulemusena pääseb õhku suur kogus kloori. Vesiniku põlemine klooris tekitab leegi ja põlemise tulemusena tekib gaasiline vesinikkloriidhape HCl. HCl on söövitav ja peamine oht seisneb korrosiooni tekkes. Siiski pääseb õhku ka mürgine klooripilv. Ohutegur on viidud miinimumini. Konteinereid kontrollitakse ja hooldatakse pidevalt ning neid ladustatakse kindlaks määratud ohutute parameetritega ruumides.

Rakendavad meetmed tagajärgede piiramiseks 

  • Inimfaktor: personal, kes on seotud tööga ohtlikel objektidel, on välja koolitatud ja omab võrdlemisi pikaajalist töökogemust, sh töökohad ja seadmed on varustatud vastavate juhenditega.
  • Isikukaitsevahendid: kasutusel on erinevad individuaalsed kaitsevahendi ja mõõtevahendid.
  • Avarii likvideerimise vahendid: kasutusel on neutraliseerimisvahendid ja piisav veevaru.
  • Tulekahju korral tegutsemine: kasutusel on esmased tulekustutusvahendid ja piisav veevaru.

Kuidas käituda klooriavarii korral?

  • Ohu korral lastakse jaamas signaali “Tähelepanu kõigile”, lülitades sisse hoiatussireeni (60 sekundit/ 30 s paus/ 60 s / 30 s paus/ 60 s)  koos teavitusega „Tähelepanu klooriavarii!“ NB! Sireen ei ole kuuldav kogu ohuala ulatuses, vaid ainult lähemal asuvates elamutes (kostub Järvevana 3 elumajadele). Lähtu päästeasutuse teavitustest ja juhistest.
    • Testsireen kestab 30 sekundit koos teavitusega „Tähelepanu tegemist on katsetuse/õppusega.“ Sireeni testimine toimub kord kvartalis 4 korda aastas ning õppus 1 kord aastas (täpsed ajad pole paika pandud).
  • Kui te viibite õnnetuse ajal ohualas teavitatakse teid sellest täiendavalt ka Päästeameti poolt.
  • Väljas olles eemaldu kohe ohualast, liikudes risti tuule suunaga.
  • Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale.
  • Võimalusel mine siseruumi kõrgematele korrustele ja püsi seal. Sulge uksed ja aknad, tuulutusavad ja ventilatsioon.
  • Teavita ohust ka naabreid.
  • Lülita sisse üks kahest Eesti Rahvusringhäälingu raadiost (Vikerraadio, Raadio 4) ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid.
  • Lülita sisse telekanal ETV ja kuula seal jagatavaid käitumisjuhiseid.
  • Inforatsiooni saad ka Päästeamet (rescue.ee) ja riigiinfo telefonilt 1247.
  • Kui tunned kloori lõhna, hinga läbi niiske rätiku või mõne muu tekstiilmaterjali. Tugeva kloori lõhna korral kasuta dušši – vesi neutraliseerib kloorgaasi.
  • Järgi õnnetuse korral kõiki päästeasutuse poolt antavaid juhiseid.

Kuidas mürgistust ära tunda?

  • Kloor kahjustab kudesid, mõjub ärritavalt limaskestadele, kutsub esile kuiva köha, nohu, mõnikord ka oksendamist.
  • Suurema kontsentratsiooni korral põhjustab rinnus valusid, tekivad pisarad ja koordinatsioonihäired.

Ohtliku kemikaali käitleja: AS Tallinna Vesi, veepuhastusjaam, Järvevana tee 3

Info ohutusabinõude ja muu klooriga seonduva kohta: Tootmisjuht ivar.ruubel@tvesi.ee; tehnoloog ae.leier@tvesi.ee.

Lisainfot on võimalik saada ka AS Tallinna Vee kodulehelt Tallinna Vesi.

Koostaja: Ae Leier (uuendatud: 29.11.2023)