Vee karedus

Mis on vee karedus?

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad, mis on looduslikku päritolu. Paese pinnase tõttu on Eestis joogivesi enamasti kare ja sageli ka väga kare.

Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Aga samas on vee kõrge karedusega seotud probleemid tuttavad kõigile –  katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades jne, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel.

Eristatakse kahte liiki karedust – jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil.

Milline vesi on pehme, milline kare?

Vett liigitatakse sõltuvalt kareduse väärtusest järgmiselt:

Pehme:	0…0,5 mmol/l
Mõõdukalt pehme:	0,5…1 mmol/l
Nõrgalt kare:	1…1,5 mmol/l
Mõõdukalt kare:	1,5…2 mmol/l
Kare:	2…3 mmol/l
Väga kare:	> 3 mmol/l

 

Kuna vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, võib kasulikuks osutuda alljärgnev tabel:

				Saksa	UK	Prantsuse	USA
		mg-ekv/l	mmol/l	°DH	°Clark	F kraad	ppm
	1 mg-ekv/l	1	0.5	2.8	3.5	5	50
	1 mmol/l	2	1	5.61	7.02	10	100
Saksa	1 °DH	0.357	0.178	1	1.25	1.78	17.8
UK	1 °Clark	0.286	0.143	0.80	1	1.43	14.3
Prantsuse	1 F kraad	0.2	0.1	0.56	0.70	1	10
USA	1 ppm	0.02	0.01	0.056	0.070	0.1	1

Kui suur on vee karedus Tallinnas?

Veepuhastusjaamast väljuva joogivee karedus sõltub Ülemiste järve veest ning seetõttu muutub sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 2,5 mmol/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 1,8 mmol/l), aasta keskmine joogivee karedus on ca 2 mmol/l. Tallinna põhjaveepiirkondades (Nõmme, Pirita) on vee karedus samuti varieeruv, valdavalt 1…2 mmol/l, kuid mõne puurkaevu vesi on ka kare (2…3 mmol/l).

Kokkuvõttena võib öelda, et Tallinna joogivesi on kare ning tarbijatel tuleks sellega kodumasinate kasutamisel arvestada.

Täpsema info joogivee kareduse ja mineraalse koostise kohta leiab siit.

Millised mineraale leidub meie joogivees?

Veepuhastusjaamast väljuvas joogivees olevate mineraalide sisaldus ja päevane vajadus:

Näitaja	Keskmine sisaldus joogivees, mg/l	Keskmine kogus 2 l joogivees, mg	Päevased keskmised tarbimis-soovitused, mg	% päevasest vajadusest
Kaalium, K	2,5	5,0	3500	0,1%
Kaltsium, Ca	67	134	1000	13%
Magneesium, Mg	8,0	16,0	300	5,3%
Naatrium, Na	8,5	17,0	1500	1,1%
Mangaan, Mn	0,005	0,010	3	0,3%

 

Mineraalainete päevased vajalikud kogused on toodud TAI kodulehel: Mineraalained | Tervisliku toitumise informatsioon (toitumine.ee)