Veepuhastusprotsess

Ülemiste Veepuhastusjaamas toodetakse keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid puhastustehnoloogiaid kasutades pinnaveest kvaliteetne joogivesi ning suunatakse see linlastele.

Vee puhastamine

Selleks, et järveveest saaks kvaliteetne joogivesi, puhastatakse seda põhjalikult. Kogu veepuhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.skeem

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Toorvee suunamine

Järvevesi juhitakse pumpade abil jaama.

  • Mehaaniline puhastus

Võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse järveveest suurem praht, vetikad ja hõljum. Ka järve kalad jäävad esimese võre taha ega pääse jaama. Veest eraldatud praht, vetikad ja hõljum suunatakse kanalisatsiooni.

  • Keemiline puhastus

1. Osooni lisamine
Osoon on teatud liiki hapnik, mis parandab vee kvaliteeti, värvust ning annab veele parema maitse ja lõhna. Lisaks hävitab osoon inimesele kahjulikud mikroorganismid ja bakterid. Inimesele osoon ohtlik ei ole.

2. Spetsiaalse veepuhastuskemikaali ehk koagulandi lisamine
Koagulant on aine, mis koondub vees leiduvate osakeste ümber, muutes need suuremaks ja raskemaks. Seejärel saab suurenenud helbed, mis raskusega põhja vajuvad, kanalisatsiooni pesta.

  • Filtreerimine

See tähendab, et need imepisikesed osakesed, mis helvestega koos veest ei eemaldunud, võetakse sealt nüüd välja. Selleks kasutatakse kahekihilisi liivafiltreid.

  • Kloori lisamine

Kloor on keemiline aine, mis on väikeses koguses inimese tervisele ohutu ning aitab säilitada vee kvaliteeti linna veevõrgus.

Pinnaveest puhastatud joogivett tuleb enne veevõrku pumpamist desinfitseerida, et säilitada vee kvaliteeti torustikus. Selleks lisatakse veepuhastuse viimases etapis veele väike kogus klooriühendeid. Kloori sisaldust vees reguleerib Sotsiaalministeeriumi määruses nr 61, mis käsitleb joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid ning analüüsimeetodeid. Lähtuvalt määrusest peab vaba kloori sisaldus jaamast väljuvas joogivees olema vahemikus 0,2mg/l kuni 1 mg/l. Joogivee kvaliteedi nõuded on kooskõlas EÜ joogivee direktiividega ja WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) nõuetega.

  • Puhas vesi

Puhta vee basseinist jõuab joogivesi pumpade abil torustikku. Et vesi kõikide linlasteni jõuaks, on pumplaid ehitatud mitmele poole Tallinnas.

Kas teadsid, et…?

  • … pea 90% Tallinna joogiveest saadakse pinnaveest. 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett.
  • … kui kasutada joogiks vaid põhjavett, oleks kogu varu praeguse tarbimise juures 30 aastaga ammendatud.
  • … tallinlaste peamine veeallikas on Ülemiste järv. Järve kogumaht on 33 miljonit m3. Puhastamiseks kasutakse sellest umbes 17 miljonit m3.
  • … kogu järve vee suudaks Ülemiste Veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga.
  • … keskmiselt toodab jaam puhast joogivett 60 000 m3 ööpäevas. Maksimaalselt suudetaks puhastada aga 120 000 m3 vett ööpäevas.