Korpus ja ankurdamine
- Pumplate korpuse materjalina on lubatud kasutada:
- PEHD – suure tihedusega polüetüleeni (kuni sügavuseni 5 meetrit, arvestades maapinnast kuni pumpla põhjani);
- monoliitset raudbetooni koos lisandiga.
- Pumplad, mis paiknevad sügavamal kui 5 meetrit (arvestades maapinnast kuni pumpla põhjani), tuleb projekteerida monoliitsest raudbetoonist.
- Alates voolhulgast 25 l/s (arvestades ühe pumba vooluhulka) on lubatud projekteerida ainult kahekambrilist monoliitsest raudbetoonist pumplat, kus pumbad on kuivasetusega. AS-il Tallinna Vesi on õigus nõuda kahekambrilist pumplat ka väiksema vooluhulga korral.
- Pumplate valmistaja peab erinevate materjalide puhul järgima standardeid:
- raudbetooni kasutamisel arvestada, et tegemist peab olema monoliitselt valatava pumplakehaga. Kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit;
- PEHD-korpuse puhul peab korpus vastama minimaalselt rõngasjäikus klassile SN4. Pumpla keha peab olema valmistatud spiraalselt keritud sileda sise- ja välispinnaga tootest.
- Pumplate ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasusele ja projekteerija poolt betoonplaadi gabariitide kohta tehtud arvutustele.
- Ankurdusklambrid ja -poldid peavad olema valmistatud roostevabast terasest min A2.
- Vajadusel peab projekteerija pumpla lae kaitseks projektis ette nägema koormusühtlustusplaadi.
- Projekteerija poolt peab olema määratud minimaalne kõrgus pumplasse siseneva toru põhjast pumpla põhjani (mõõt pumpla seest).
- PE-plastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse ning tihendada veetihedust tagava materjali ülekattega seest ja väljast.
- Betoonkorpusega pumpla puhul kasutatakse läbiviikudena roostevabast terasest veetõkkekraega torukonstruktsiooni, mida jätkatakse pumplas või pumplast väljas äärik- või keevisühenduse abil.
- Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid.