Kristiina Soovik: “Kraanist jooksva joogivee taga on pidev töö ja jälgimine.”

Heade asjadega on kerge ära harjuda. Näiteks puhas, värske ja kvaliteetne joogivesi tundub nii iseenesestmõistetav, et selle peale pole vaja mõeldagi – keerad kraani lahti ja vesi voolab, ühtaegu tervislik ja värske. Joogivee puhtus tugineb aga pidevale tööle ja jälgimisele. Viimase paari kuu sündmused Eestis – Kuressaare avariis saastunud joogivesi ja põuast tingitud veepuudus Viimsis – on meenutanud, et mitte igal pool ja igal hetkel pole olukord nii roosiline, kirjutab Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.

Jätkusuutliku teenuse ja eeskujuliku veekvaliteedi taga on hulk inimesi, strateegilist tööd ja teadust, igapäevast jälgimist ja hooldust. 90 protsenti tallinlastest saab vee Ülemiste veepuhastusjaamast, kus joogivesi toodetakse pinnaveest, ning kümnendik elanikest saab joogivee põhjaveest. Linlane tarbib keskmiselt 95 liitrit vett päevas.

Tarbijate hinnang Tallinna veekvaliteedile on soosiv: meie iga-aastane kliendirahulolu-uuring näitab, et ligi 90 protsenti inimestest usaldab kraanivett ja joob seda hea meelega.

Põhjavesi tuleb sügavalt maa seest, on üldjuhul mikrobioloogiliselt puhas, kuid mineraalirikas (sisaldab nt rauda, mangaani) ja vajab enamasti filtreerimist. Pinnavee puhastamine on keerukam ja aeganõudvam – vett puhastatakse esmalt mehaaniliselt, siis keemiliselt ning protsessi lõpus ka desinfitseeritakse, et hävitada mikroorganismid ja ennetada nende võimalikku teket ja kasvu torustikus. Veeallikast sõltumata kehtivad kraaniveele ühesugused ranged nõuded.

Suvisel ajal, kui pinnavee temperatuur on üle 15 kraadi, lisatakse mõnes linnaosas joogiveele täiendavalt kloori. Peamiselt on see vajalik piirkondades, kus kloori sisaldus vees on tavapäraselt väga madal ja temperatuuri mõjul veelgi langenud, näiteks Õismäel, Pirital ja Põhja-Tallinnas. Tegu on ennetava meetmega, mis aitab säilitada vee kvaliteeti torustikus ning tagada selle mikrobioloogilist puhtust.

Kloreerimine pole aga ainus viis, kuidas veekvaliteeti hoida. Hooldame regulaarselt veetorustikku, mida ainuüksi Tallinnas on kokku 1200 kilomeetrit. Näiteks juulis teeme ennetavat hooldust Pirita linnaosas. Torustike hooldamisel otsime pidevalt tõhusamat ja kaasaegsemat tehnoloogiat. Näiteks võtsime tänavu kasutusele torustike jääpesu, mille käigus liigutame jäämassi läbi tänavatorustiku, et eemaldada sinna aja jooksul kogunenud setted.

Selle kohta, kui palju võib vees kloori olla, on hulk teaduslikke uuringuid ja rangeid norme. Tarbija kraanis on jääkkloori terviseameti sätestatud piirnormiks 0,5 mg/l. Selline kogus kloori on tervisele ohutu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kehtestanud kloorile kui desinfitseerivale ainele joogivees piirnormiks 5 mg/l (Guidelines for drinking-water quality 2022). Kloori sisaldust vees analüüsitakse pidevalt nii veepuhastusjaamas kui jaotusvõrgus ja kraanivesi peab vastama nii mikrobioloogilistele kui keemilistele kvaliteedinäitajatele. Näiteks oleme 2023. aastal võtnud kokku üle 1500 veeproovi, millest 100 protsenti on vastanud kõikidele normidele.

Parima veekvaliteedi tagamisel saab ka tarbija ise üht-teist ära teha, sest joogivee kvaliteeti mõjutab ka majasisese torustiku seisukord. Vanemad metalltorud kipuvad roostetama ja tulemuseks võib olla kollane või koguni pruunikas kraanivesi. Erinevad setted loovad omakorda soodsad tingimused bakterite kasvuks, seega tasub torustikku, aga ka kraane ja segisteid regulaarselt hooldada.

Pikka aega torudes seisnud vesi ei pruugi sobida enam joogiveeks. Näiteks kui koolimajad on suvel kuu aega suletud ja veetarbimine on väike või puudub üldse, siis tuleks enne õppetöö alustamist teostada põhjalik torustiku loputus. Selleks tuleb jätta kraanid mõneks tunniks jooksma, et seisev vesi saaks asenduda värske joogiveega.

Omaette küsimus on joogivee filtritega. Enne filtri paigaldamist tasub uurida, kas täiendav vee filtreerimine on üldse vajalik. Lisaks soovitame veenduda, et konkreetne filter ikka sobib joogiveele ega eemalda veest ülemäära palju kasulikke aineid. Filtreid tuleb ka regulaarselt hooldada, sest need võivad anda kraaniveele kõrvalmaitse või siis selle kvaliteedi sootuks rikkuda.