Kraanivee kvaliteet pealinnas ning Maardus suurepärane

AS Tallinna Vesi tegi kokkuvõtte 2015. aasta üheksa tegevuskuu tootmistulemustest, mis annavad sarnaselt varasemaga kinnitust stabiilselt kõrgest kvaliteedist kõikide näitajate osas.

Tallinna kraanivee kvaliteet on ühtlaselt väga kõrgel tasemel püsinud juba aastaid ning ka viimased tulemused kinnitavad seda. „Tarbija peab olema teadlik, milline on talle pakutav teenus. Veel enam kui jutt käib joogiveest, mis on meile kõigile eluks vajalik. Teadmatus toidab eelarvamusi,” sõnas tehnilise teeninduse juht Urmas Kütt ja julgustas inimesi kraanivett jooma.

9 kuu jooksul võeti tarbijate kraanidest 2209 veeproovi ning teostati 18 550 veeanalüüsi. „Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded ning vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille omakorda kinnitab Terviseamet. „Veekvaliteeti iseloomustabki vastavus seadusest tulenevatele nõuetele,” selgitas veepuhastusjaama juht Riho Sobi numbrite sisu. 2015. aasta 9 kuu veekvaliteet nõuetele 99,86%-liselt. See tähendab, et võetud veeproovidest vaid kolm ületasid seatud piirväärtusi. Urmas Kütt lisas, et koheselt teostati hooldus tänavate veetorustikule ning selle tulemusel vastasid kordusproovid seatud piirmääradele. Maardus vastas vee kvaliteet 100% kõikidele nõuetele.

Samuti joonistub positiivsena ilmekalt välja ennetava töö tulemusel aasta-aastalt vähenev lekete tase, mis kirjeldab vee kadu jaotusvõrgus. 2015. aastal on lekete tase jätkuvalt iga kvartal näidanud seni madalaimat taset. Nõnda võib ka 9 kuu lõpu seisuga öelda, et lekete tase on taas seni madalaim. Kui möödunud aasta samal perioodil püsis lekete tase 16,33% tasemel, siis tänavu on lekete tase langenud pea 11% võrra, jõudes 14,58% tasemeni. Nii hoitakse kümne aasta taguse ajaga võrreldes igapäevaselt kokku üle 13 000 m3 puhastatud joogivett.

Kuna meie tegevus mõjutab Eesti elanikest pea kolmandikku, on väga oluline viia ellu ka tegevusi, millel on oluline pikaajaline positiivne mõju nii kogukonnale elukeskkonnale. Ühena sellistest jõudis kolmandas kvartalis lõpule ulatuslik koostööprojekt Keskkonnainvesteeringute Keskusega, millega rajati kalapääsud kolmele, Ülemiste veehaardes asuva veehoidla paisule. Nimelt ümbritseb Tallinna linna peamist joogiveeallikat Ülemiste järve piisava veevaru tagamiseks ulatuslik veehaardesüsteem kogupindalaga pea 1 800 km2. „Selleks, et parandada valgalal asuvate jõgede bioloogilist mitmekesisust ja elukeskkonda ning seeläbi kogu jõestiku seisundit, rajati Sae, Vaskjala ning Kaunissaare paisudele kalapääsud, selgitas projekti olulisust veepuhastusjaama juht Riho Sobi.

Keskkonnaprojekti kogumaksumus ulatus üle 350 000 euro. Vaskjala ja Sae kalapääsu projekti kaas-finantseeris Ühtekuuluvusfond 180 000 euro ulatuses.