13.06.2012 esitas Konkurentsiamet Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2012 määruse peale määruskaebuse. 21.06.2012 teavitas Riigikohus AS-i Tallinna Vesi, et Ettevõttel on aega vastata kuni 16.07.2012, enne kui Riigikohus otsustab kaebuse menetlusse võtmise.
Oma kaebuses väidab Konkurentsiamet, et nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks olevad lepingud on Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.
AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu rikkumise eest.
AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Laenukohustuste üleminekuga strateegilisele investorile vabanes Eesti riigieelarves tänases rahas 23 miljonit eurot, mis toona moodustas Eesti SKP-st 0,4%. Erastamise edukust Eesti Vabariigi Valitsuse jaoks tunnustas Välisministeeriumi 2000.a. aastaraamatus ka välisminister, kus erastamislepingule viidati kui ühele Eesti jaoks olulisemale välismaisele otseinvesteeringule.
Eeltoodud väiteid toetavad alljärgnevad avalikult kättesaadavad tõendusmaterjalid, mis oleme informatsiooni jagamise eesmärgil teinud kättesaadavaks ka aktsionäridele siin.
- Kiri rahandusministrilt Konkurentsiameti nõusolekuga, mis sätestab tegevusloa pikkuseks 15 aastat.
- Korraldus Eesti Vabariigi Valitsuselt tolleaegse peaministri allkirjaga, mis annab 15 aastase tegevusloa koos põhjendustega, miks loa selline pikkus oli tarvilik.
- Kiri EBRD-lt Majandus- ja Kommunikatsiooniministrile, mis väidab, et EBRD hinnangul vastab erastamisleping kõigile Eesti juriidilistele nõuetele.
- AS Tallinna Vesi erastamise infomemorandum nr 3, mis sätestab laenugarantiiga seotud kohustuse ülemineku strateegilisele investorile.
- Väljavõte välisministeeriumi 2000.a. aastaraamatust.
Ülaltoodud tõendusmaterjali pinnalt on selge, et Eesti riik oli kahtlemata täielikult seotud ja sai otseselt kasu AS-i Tallinna Vesi erastamisest, ning et erastamise tingimused kujutasid endast palju enamat kui pelgalt Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming.
Tallinna Vesi on esitanud Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu kaks kaebust, vaidlustades nii ameti 2. mai 2011 otsuse mitte kooskõlastada AS-i Tallinna Vesi 2011. aasta hinnataotlust kui ka ameti 10. oktoobri 2011 ettekirjutuse, millega kohustati Ettevõtet alandama kehtivaid tariife kolmandiku võrra. 6. veebruaril otsustas Tallinna Halduskohus liita eelmainitud kohtuasjad ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumine ega kuupäev ei ole veel otsustatud.