Tänavune pikk vihmavaba periood, aga ka eelmiste aastate kuumad suved on tekitanud probleemi, millele peame ühiselt koos tarbijatega lahendust otsima. Üht koheselt toimivat lahendust sellele probleemile kahjuks ei ole.
Miks koguda vihmavett taimede kastmiseks?
Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab otseselt meie veevarusid. Viimsi elanike olukord selles küsimuses on täna ilmselt kõige kriitilisem, aga sarnane olukord valitseb ka mitmes teises Eesti piirkonnas. Seda, et joogivesi on väärtuslik ja piiratud ressurss, mida peab tarbima säästlikult, peaksid teadvustama kõik vee-ettevõtjad ja Eesti elanikud. Tarbevee puudus tekib kuumalaine ajal eelkõige nendes piirkondades, mis on põhjavee toitel, sest põhjavesi on taastumatu ressurss. Põhjavett kasutab joogivee tootmiseks näiteks Viimsi, Tallinnas on põhjavee toitel Nõmme linnaosa.
Kraanivee ehk joogivee kastmiseks kasutamine ei ole keskkonna säästmise ning veevarude hoidmise seisukohast jätkusuutlik lahendus ja sellest tulenevalt ei ole mõistlik seda kastmiseks soodustingimustel pakkuda. Puhta joogivee tootmiseks läbib pinnavesi põhjaliku puhastusprotsessi, milles kasutatakse kemikaale ning elektri- ja soojusenergiat. Kraanivee kasutamine kastmiseks suurendab keskkonna jalajälge ja põhjustab kuumade suvede järgselt veehoidlate pikemat taastumist.
Millised on alternatiivid?
Vee puhastamiseks kuluva ressursi saame kokku hoida, eelistades taimede kastmiseks kraanivee asemel vihmavett. Vihmavett saab koguda pikema perioodi jooksul juba kevadel. Siin kiireid lahendusi ei ole, sest sadevee ja hallvee kogumiseks tuleb rajada eraldi süsteemid. Näiteks Norras on sellised süsteemid laialdaselt kasutuses ja sinna kogutud vett saab tarvitada suvel pika põuaperioodi jooksul. Ka Eestis on hakatud järjest enam sarnaseid süsteeme kasutama ja ollakse ennetavalt põuasteks perioodideks valmis. Juba täna tuleb mõelda sellele, kuidas minna vastu järgmisele suvele ja kas majapidamises leidub võimalusi pikemaks perioodiks vee kogumiseks. Probleemi lahendustele peavad mõtlema mitte ainult elanikud, vaid ka uusi projekte planeerivad kinnisvaraarendajad ning vee-ettevõtjad. Mitmetes riikides on suundumus juba elamute planeerimisel arvestada kastmisvee tarbimise vajadusega ja vajalik kastmisvee kogumissüsteem projekteeritakse juba ehitise ühe osana.
AS Tallinna Vesi on seni võimaldanud erandina füüsilisest isikust kliendile tema taotluse alusel elamumaal kastmisvee mahaarvamist ühiskanalisatsiooni ärajuhitavast reoveest.
Saavutamaks ülalkirjeldatud keskkonna- ja veevarude hoidmisega seotud eesmärke, on ettevõte otsustanud lõpetada vastavat erandit omanud eraklientidele alates 01.01.2024 kastmisvee arvestamine ning edaspidi lähtutakse üldpõhimõttest, et ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega.
Selliselt on jäetud muudatusest puudutatud klientidele mõistlik üleminekuaeg oma tarbimisharjumuste ümberkujundamiseks.
Joogivee puhastamiseks ja tootmiseks läheb vaja kemikaale, elektri- ja soojusenergiat ning inimressurssi. Näiteks on eelnevalt ühe aasta jooksul kasutanud tallinlased 24 375 000 liitrit kastmisvett. Kui arvestada, et keskmisesse vanni mahub 150 liitrit vett, siis kasutati kokku ligikaudu 162 500 vannitäit vett. See on väga suur kogus ja selle puhastamiseks kuluva ressursi saaks kokku hoida eelistades koguda vihmavett. Seejuures saab vähendada enda ökoloogilist jalajälge ja hoida kokku ka raha, sest ei tule tasuda puhastatud joogivee eest.
Puhta vee, kui olulise loodusvaraga tasub ümber käia säästlikult. Ehkki Tallinnas, kus tarbijad kasutavad valdavalt pinnavett, ei ole otsest ohtu, et vesi saaks otsa, tuleb ka siin mõelda puhta vee mõistlikule kasutusele. Kuigi Ülemiste järve veevaru tagab ulatuslik pinnaveehaarde süsteem, võib pikk põuaperiood ja suurenenud veekasutus omada mõju ka selle võimekusele linlastele veevaru tagada.
Piirkondades, kus joogivesi pärineb põhjaveest, on vee-ettevõtetele kehtestatud piirmäärad, millega pannakse paika kogused, kui palju tohib põhjavett ammutada. See seab omakorda piirid sellele, kui palju elanikud tarbevett kasutada saavad. Kastmisest tulenev veekasutuse suurenemine põuaperioodidel võib panna proovile süsteemi võimekuse tagada inimestele tarbevesi ja tuua kaasa veevarude kahanemise ohtliku tasemeni. Halvimal juhul võib liigtarbimise tagajärjel tekkida nn depressioonilehter, kus põhjavee tase alaneb ja merevesi võib sattuda põhjavette.
Mida teha aga tänases olukorras, kus vihma pole pika aja jooksul sadanud ja pole võimalik koguda sadevett?
Suureks abiks on, kui teada, millal on vee tarbimine tipus ja sellel ajavahemikul kastmist vältida: 7-10 ja 17-23, nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Lisaks annab parima kastmise tulemuse just hilisõhtused kastmised, sest nii ei aurustu vesi lõõmava päikese all kohe ära.
Kui ilm muutub ja tuleb vihmasem periood, siis tuleks kindlasti kastmisveega seotud probleeme ennetada ja koguda vihmavett.
Kuidas koguda vihmavett?
Puhastatud joogiveega taimede kastmise asemel soovitame tarbijatel koguda vihmavett. Võimalusi selleks on erinevaid.
Lihtsa ja kiire lahendusena, soovitame soetada endale veemahuti ja ühendada see vihmaveerenniga, millest saab juhtida vihmavett mahutisse. Mahutist on võimalik täita oma kastekannu ja sellega kasta taimi.
Põhjalikum lahendus, mis sobib suurema veevajaduse korral on rajada drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale maa-alune veemahuti ja suunata sinna drenaaži abil vihmavesi. Mahutist on võimalik pumpade abil vett kastmiseks kasutusele võtta.
Ehkki esmakordselt tuleb investeerida vihmavee kogumismahuti või põhjalikuma süsteemi rajamiseks, toob see pikemas perspektiivis kasu nii tarbijale kui ka keskkonnale, sest kastmiseks eelistatakse taastuvat loodusressurssi. Seetõttu soovitame kõikidel oma klientidel koguda ja kasutada kastmiseks eelkõige vihmavett, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus.