Säästlik ja mugav võimalus taimede kastmiseks on teha seda kogutud vihmaveega. Võimalusi selleks on erinevaid. Loe lähemalt uudisest.
Miks koguda vihmavett taimede kastmiseks?
Joogivee puhastamiseks ja tootmiseks läheb vaja kemikaale, elektri- ja soojusenergiat ning inimressurssi. Näiteks on eelnevalt ühe aasta jooksul kasutanud tallinlased 24 375 000 liitrit kastmisvett. Kui arvestada, et keskmisesse vanni mahub 150 liitrit vett, siis kasutati kokku ligikaudu 162 500 vannitäit vett. See on väga suur kogus ja selle puhastamiseks kuluva ressursi saaks kokku hoida eelistades koguda vihmavett. Seejuures saab vähendada enda ökoloogilist jalajälge ja hoida kokku ka raha, sest ei tule tasuda puhastatud joogivee eest.
Puhta vee, kui olulise loodusvaraga tasub ümber käia säästlikult. Ehkki Tallinnas, kus tarbijad kasutavad valdavalt pinnavett, ei ole otsest ohtu, et vesi saaks otsa, tuleb ka siin mõelda puhta vee mõistlikule kasutusele. Kuigi Ülemiste järve veevaru tagab ulatuslik pinnaveehaarde süsteem, võib pikk põuaperiood ja suurenenud veekasutus omada mõju ka selle võimekusele linlastele veevaru tagada.
Piirkondades, kus joogivesi pärineb põhjaveest, on vee-ettevõtetele kehtestatud piirmäärad, millega pannakse paika kogused, kui palju tohib põhjavett ammutada. See seab omakorda piirid sellele, kui palju elanikud tarbevett kasutada saavad. Kastmisest tulenev veekasutuse suurenemine põuaperioodidel võib panna proovile süsteemi võimekuse tagada inimestele tarbevesi ja tuua kaasa veevarude kahanemise ohtliku tasemeni. Halvimal juhul võib liigtarbimise tagajärjel tekkida nn depressioonilehter, kus põhjavee tase alaneb ja merevesi võib sattuda põhjavette.
Kuidas koguda vihmavett?
Puhastatud joogiveega taimede kastmise asemel soovitame tarbijatel koguda vihmavett. Võimalusi selleks on erinevaid.
Lihtsa ja kiire lahendusena, soovitame soetada endale veemahuti ja ühendada see vihmaveerenniga, millest saab juhtida vihmavett mahutisse. Mahutist on võimalik täita oma kastekannu ja sellega kasta taimi.
Põhjalikum lahendus, mis sobib suurema veevajaduse korral on rajada drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale maa-alune veemahuti ja suunata sinna drenaaži abil vihmavesi. Mahutist on võimalik pumpade abil vett kastmiseks kasutusele võtta.
Ehkki esmakordselt tuleb investeerida vihmavee kogumismahuti või põhjalikuma süsteemi rajamiseks, toob see pikemas perspektiivis kasu nii tarbijale kui ka keskkonnale, sest kastmiseks eelistatakse taastuvat loodusressurssi. Seetõttu soovitame kõikidel oma klientidel koguda ja kasutada kastmiseks eelkõige vihmavett, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus.
