Tulekustutus

Projektis peab olema eraldi käsitletud tulekustutusvee vajadus ja selle tagamine. Käesolev peatükk käsitleb tulekustutusvee tagamist ühisveevärgist.

Projekteerimisel peab arvestama, et tulekahju olukorras võib ühisveevärgi veevõtupunktis vabarõhk langeda 100 kPa-ni. AS Tallinna Vesi lähtub tehnilisi tingimusi väljastades standardist EVS 812-6 „Ehituse tuleohutus. Osa 6 Tuletõrjeveevarustus“ mille p.6.1.5 kohaselt ei tohi tulekahju ajal vabarõhk veevõtukohas (hüdrant või veesisend) langeda alla 1 bari (st 10 mvs või 100kPa).

EVS 921:2022 “Veevarustuse välisvõrk” p.6.2.6 kohaselt tuleb veevõtukoha (hüdrant) kavandamisel ühisveevärgi osana arvestada, et tuletõrjevee kättesaadavus oleks tagatud ka veetarbimise tipptundidel. Samuti tuleb arvestada samaaegsete tinglike tulekahjude arvuga. Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtukohas (hüdrant või veesisend) langeda 100kPa (rõhukõrgus 10m veesamaast).

Hüdrandid

Projekti koostamisel kasutada hüdrantidena maa-aluseid “E-tüüpi” soojustatud hüdrante vastavalt EVS-EN 14339:2005 standardi nõuetele. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees.
Hüdrandi ja peatoru (või tänavatoru) vaheline harutoru peab olema võimalikult lühike.

Lisaks siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on hüdrantide tähistamisel kohustuslik järgida järgnevaid punkte:

Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse.
Hüdrandi viida täpne asukoht, paigaldamise viis ja alusraami lahendus peab olema ära toodud ehitusprojektis.
Hüdrandi viit peab olema roostevabast metallist või alumiiniumist.
Maa-alune hüdrant tuleb projekteerida veetihedasse seadmekaevu. Kaev peab olema silindriline, siseläbimõõduga vähemalt 1000 mm. Seadmekaevu puhas sissepääsu ava peab olema minimaalselt 360 mm.
Hüdrandi asetus seadmekaevus peab võimaldama tühjendusklapi vahetamist. Tühjendusklapp peab tühjenema kaevu sisse.
Kaevus peab olema roostevaba tagasivooluklapiga trapikomplekt, mis paikneb kaevu põhjast 25 mm kõrgusel, et vältida sette sissevoolu. Kaev peab olema topeltpõhjaga, et mahutada ära trapikomplekt. Kaevu välispõhi peab olema sile.
Hüdrandi kinnitus ei tohi takistada vee voolu trappi ehk see peab olema avaga või põhjast kõrgemal.
Drenaažitoru tuleb ümbritseda killustiku ja filterkangaga. Drenaažitoru pikkus ja läbimõõt peab olema selline, et see mahutaks kogu hüdrandi tõusutorus oleva vee.
Hüdrandi luugikomplekt peab vastama AS-i Tallinna Vesi nõuetele.
Hüdrandi ühendus peatorult peab paiknema vahetult kahe sulgelemendi vahel.
Keelatud on kasutada komposiit materjalist keermega hüdranti.

Sisetulekustutus

Sisetulekustutuse tarnetorustiku(-torustike) kaudu peab olema lahendatud ka olmevee tarbimine. Vee kvaliteedi mitte tagamisel kinnistule jäävas hoones konsulteerida projektlahenduse osas eelnevalt AS-iga Tallinna Vesi.
Tulekustutusvee tarnetoru projekteeritakse tavaliselt olmeveest oluliselt suuremale tarbimisele. Seetõttu võib vee voolukiirus tarnetorus olla väga väike. Projekteerimisel tuleb ette näha meetmed, mis piiravad veekvaliteedi halvenemist tarnetorus ning takistavad vee voolamist tarnetorust tagasi ühisveevärgitorusse. Vesi peab tarnetorustikus vahetuma vähemalt 24 tunni jooksul. Vajadusel projekteerida loputusots.
Sisetulekustutusvee süsteemi hargnemisele olmevee süsteemist näha ette tagasilöögiklapp ning plommimisvõimalusega siiber.
Veevärgi tarnetorude projekteerimisel arvestada paiksete tulekustutussüsteemide ja automaatsete sprinklersüsteemide projekteerimise nõuetega, mille sätestab standard EVS-EN 12845:2015/AC:2016.
A- ja B-klassi ehitise sisese tuletõrjeveesüsteemi projekteerimisel lähtuda standardist EVS 812-6:2012.