Kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastuse tõhusaks toimimiseks ning keskkonnariskide vähendamiseks võtame klientide reoveest proove. Liigne reostus koormab reoveepuhastust, suurendab ummistuste tekke ja keskkonnanõuete rikkumise ohtu ning tekitab terviseprobleeme. Seetõttu jälgime, et reovee kvaliteet vastaks kehtivatele normidele.

Kui saasteainete sisaldus reovees ületab lubatud piirväärtusi, siis vastutab selle eest klient, kes võib olla kohustatud tasuma piirväärtusi ületava reostuse tasu (edaspidi ülereostustasu). See tasu aitab korvata norme ületavast reoveest põhjustatud kahjulikke mõjusid ning tagada puhastusprotsessi ja ühiskanalisatsiooni toimimise.

Kliendi territooriumil tekkinud kanalisatsiooniprobleeme kõrvaldatakse kliendi tellimusel ja kulul. Vajadusel saab pöörduda pädeva konsultatsioonifirma poole, kes aitab kanalisatsiooniga seotud küsimusi lahendada.

Kuidas arvestatakse ülereostustasu?

  • Reoveeproovi analüüside alusel

Täiendava tasuta võetakse kliendi reoveest punktproov ning kui mõne saastenäitaja sisaldus ületab piirväärtust, võidakse määrata ülereostustasu vastavalt reostusgrupile, vt lähemalt siit.

  • Arvestusperiood

Ülereostustasu rakendatakse alates proovivõtmisest kuni järgmise proovivõtuni, kuid maksimaalselt kuueks kuuks.

  • Ülereostustasu rakendamine

Kui esmane proov näitab ülereostust, anname kliendile võimaluse olukorra parandamiseks enne ülereostustasu rakendamist. Järgnevate proovide tulemuste põhjal võidakse aga tasu juba rakendada.

Klient peab jälgima oma reovee koostist ja vajadusel kasutama meetmeid, et tagada reovee vastavus Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud eeskirjale.

Ülereostustasu arvutatakse arvestusperioodil kasutatud veekoguse ja kehtiva kanalisatsiooniteenuse hinna järgi.

PS Alates 2026. aasta juulist arvestame ülereostustasu viimase nelja proovi keskmiste saastenäitajate järgi.

Mis saastab reovett ja kuidas seda vältida?

  • Happelisus/aluselisus (pH)

Liiga happeline või aluseline vesi kahjustab kanalisatsioonitorusid ning häirib bioloogilist puhastust. Seetõttu tuleb vältida tööstuslike kemikaalide ja tugevalt happeliste või aluseliste ainete sattumist kanalisatsiooni ning vajadusel kasutada neutraliseerimisvahendeid ja -süsteeme.

  • Hõljuvained

Orgaanilised ja anorgaanilised tahked osakesed põhjustavad sageli (eriti koos rasvaga) torustike ummistumist, suurendavad pumplate hooldusvajadust ning koormavad reoveepuhasti mehaanilist puhastusetappi. Seega tuleb jälgida, et kanalisatsiooni ei satuks liigselt tahkeid jäätmeid (nt toidujääke, mulda, liiva, plasti jms). Vajadusel tuleb kasutada kohtpuhasteid ehk settekaeve või filtri- ja eraldussüsteeme, mida on vaja ka nõuetekohaselt hooldada.

  • Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Kõrge BHT tähendab, et vees on palju lagundamist vajavat orgaanilist ainet. Seega tuleb vältida toidujäätmete, rasvade ja muude orgaaniliste ainete ülemäärast sattumist kanalisatsiooni.

  • Keemiline hapnikutarve (KHT)

KHT mõõdab kogu oksüdeeritava orgaanilise aine sisaldust, sealhulgas ka seda osa, mida bioloogilised protsessid ei suuda lagundada. Seega tuleb vähendada keemiliste ainete, lahustite ja orgaaniliste ühendite sattumist kanalisatsiooni.

  • Naftasaadused

Naftasaadused pärinevad peamiselt tööstusest ja tänavatelt, sageli autodest ja muudest masinatest, ning põhjustavad olulist keskkonnareostust ja häirivad reoveepuhastusprotsessi. Seega tuleb kasutada konkreetsele vooluhulgale mõeldud õlipüüdureid, hoida sõidukid hooldatud ja lekkekindlatena ning vältida õlide ja kemikaalide sattumist kanalisatsiooni või tänavale (restkaevudesse). Ulatusliku lekke korral tuleb teavitada Päästeametit ja anda teada Tallinna Veele, kes vajadusel piiravad reostuse levikut ning aitavad reostust likvideerida.

  • Rasvad (toiduõlid, vaigud, vahad jms)

Rasvad põhjustavad kanalisatsiooni ummistumist, häirivad bioloogilist puhastust ja suurendavad reoveepuhastamise kulusid. Nende vältimiseks tuleb kasutada rasvapüüdureid ja mitte valada õli kanalisatsiooni. Suuremahuliste rasvajääkide korral tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Toitlustusasutustes tuleb rasvapüüdureid regulaarselt hooldada ja puhastada. Oluline on pärast rasvapüüduri tühjendamist see kohe uuesti puhta veega täita. Rasvapüüdur peab olema piisava suurusega, sest mida rohkem on rasva või mida väiksem on püüdur, seda sagedamini tuleb seda puhastada. Mõnel juhul on võimalik kasutada spetsiaalseid baktereid, kes rasva hulka vähendavad, kuid silmas peab pidama, et bakterid vajavad eluks sobivaid tingimusi ja aega ning ei kannata liiga kuuma vett ega desinfitseerimisaineid.

  • Fosfor (Püld) ja lämmastik (Nüld)

Need pärinevad enamasti pesuainetest, toidujäätmetest ja orgaanilistest väetistest ning viitavad liigsele orgaanilisele koormusele. Seega tuleb kasutada lämmastiku- ja fosforivabu pesuvahendeid ning vältida toiduainete sattumist kanalisatsiooni.

Hoiame üheskoos Läänemere puhtana!

Leia kiirelt