Kaevud

Sõltumata kaevu tüübist ja otstarbest, peab plastkaevude ja ka PE-st teleskoopide ringjäikus vastama vähemalt klassile SN2.

Teleskoop peab olema kaevu keha sees minimaalselt 20 cm.

Kanalisatsioonivõrgu hoolduseks ja kontrolliks tuleb torustikele ehitada kaevud kohtadesse, kus:

• muutub torustiku suund või lang,
• torustik algab või kaks või enam torustikku ühineb,
• muutub torustiku läbimõõt,
• torustikus on sirged lõigud, vähemalt 100 m vahedega,
• asetsevad kinnistu torustike liitumispunktid.

Kontrolltoru
AS Tallinna Vesi lubab ühiskanalisatsioonisüsteemis kasutada kontrolltoru ainult kinnistu piiril liitumispunktina.

Tingimused:

• Kontrolltoru peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2.
• Kontrolltoru, mille läbimõõt on väiksem kui DN400 ja kõrgus kuni 2 m, on lubatud kasutada ainult juhul, kui kanalisatsiooniühendus on PVC või PP materjalist.
• Kinnistult suubuv toru on lubatud ühendada ainult kontrolltoru põhja.

Kontrollkaev
Kontrollkaevud on isevoolse kanalisatsiooni kaevud, kuhu ei ole vajalik hoolduseks siseneda.

Tingimused:

• Kontrollkaevu läbimõõt peab jääma vahemikku DN400 mm (k.a) kuni DN900 mm (k.a.). Eelistada teleskoopset PE või PP materjali, mis peab vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2.
• Elementidest monteeritavate (ehk moodul-) kontrollkaevude kasutamisel arvestada konkreetse piirkonna geoloogilisi tingimusi ja pinnasevee taset. Kõrge pinnasevee tasemega piirkonnas ei ole moodulkaevude kasutamine lubatud. Moodulkaevu tõusutoru peab olema kahekihilise seinaga. Moodulkaevu ühendused on lubatud teostada ainult kaevu põhja.
• Betoon-, keraamiliste ja asbesttsementtorude korral tuleb projekteerida tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kontrollkaevud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Kui PE või PP kontrollkaev projekteeritakse kanalisatsioonitorule, mille läbimõõt on üle 400 mm (k.a), tuleb projekti lisada kaevu paigaldamise mõõtkavas tööjoonis.
• Kui projekteeritakse betoonist kaev olemasolevale kanalisatsioonitorule, siis tuleb projekti alati lisada kaevu paigaldamise mõõtkavas tööjoonis.
• Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema sile. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga  kaevusid.

Hoolduskaev
Kanalisatsioonikaeve, kuhu hooldustöödeks peab sisenema inimene, nimetatakse hoolduskaevudeks.
Hoolduskaevud tuleb paigaldada vähemalt iga 100 m vahega.

Tingimused:

• Hoolduskaevu materjal ning rõngasjäikus tuleb valida vastavalt pinnase iseloomule, pinnasevee tasemele, toru sügavusele ja muudele eripäradele. Hoolduskaevu konstruktsiooni määrab projekteerija.
• Hoolduskaev läbimõõduga DN1000 mm (k.a) ja suurem peab olema teleskoopne, eelistatult PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Luugikomplekti puhasava peab olema minimaalselt 600 mm.
• Elementidest monteeritavate (ehk moodul-) hoolduskaevude kasutamisel arvestada konkreetse piirkonna geoloogilisi tingimusi ja pinnasevee taset. Kõrge pinnasevee tasemega piirkonnas ei ole moodulkaevude kasutamine lubatud. Moodulkaevu tõusutoru peab olema kahekihilise seinaga. Moodulkaevu ühendused on lubatud teostada ainult kaevu põhja.
• Kõrge pinnasevee tasemega piirkonnas kasutada hoolduskaevuna raudbetoonist või siledaseinalist, standardile EVS-EN 13598-2 vastavat keeviskaevu. Betoonkaevude korral tuleb projekteerida tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaevud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Hoolduskaevu ühenduse projekteerimisel tuleb kasutada spetsiaalset sadulat mis tagab veekindluse. Ühenduse tegemine vaid kummitihendiga on keelatud.
• Betoon-, keraamiliste ja asbesttsementtorude korral tuleb projekteerida tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kontrollkaevud. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne
• Kui hoolduskaev projekteeritakse kanalisatsioonitorule, mille läbimõõt on üle 400 mm (k.a), tuleb projekti lisada kaevu paigaldamise mõõtkavas tööjoonis.
• Pinnasele toetuva kaevu põhi peab olema sile. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Samuti on keelatud kasutada ilma voolurennita kaeve.

Restkaev
Restkaev ehk restluugiga sademeveekanalisatsiooni kaev on sademevee kogumiseks ning kanalisatsiooni juhtimiseks. Sademeveega kaevu sattunud liiv ja muda jäävad voolupiirist allpool asuvasse settekotti, mis hoolduse käigus puhastatakse.

Tingimused:

• Restkaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2.
• Restkaevu minimaalne läbimõõt peab olema De560 ja settepesa maht vähemalt 300 liitrit.
• Ühisvoolses ja sademeveekanalisatsiooni süsteemis on restkaevu kasutamine kontrollkaevuna keelatud.
• Ühisvoolsesse kanalisatsioonisüsteemi ühendatavatele restkaevudele tuleb ette näha läbipesu võimaldav vesilukk.

Survekustutuskaev
Surverahustuskaev tuleb projekteerida survetorude lõppu, vee voolukiiruse aeglustamiseks.

Tingimused:

• Survekustutuskaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Lubatud on kasutada ka tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaeve. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Survekustutuskaevus peab olema võimalik teostada survetorustiku läbiuhtmist (nn survepesu).
• Survekustutuskaevu ehitus peab olema selline, et kaevu deformatsioon ja amortiseerumine ajas oleks minimaalne.
• De160 mm (k.a) ja suurema diameetriga survetoru korral valida minimaalselt De1000 mm läbimõõduga survekustutuskaev.
• Projekti lisada survekustutuskaevu mõõtkavas joonis.

Survetorustiku hoolduskaev

• Hoolduskaevud läbimõõduga minimaalselt 1000 mm projekteerida survetorustikele, mis on pikemad kui 150 m ning mille diameeter on väiksem kui 200 mm (k.a).
• Hoolduskaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Lubatud on kasutada ka  tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaeve. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Hoolduskaevud projekteerida survetorule maksimaalselt 150 m vahega üksteisest.
• Hoolduskaevu projekteerida äärikutega kolmik, mille läbimõõt on minimaalselt DN150. Kui survetorustik on läbimõõduga de110, siis paigaldada üleminekud de110-de160 kaevust välja poole. Kui survetorustik on suurem kui de160, siis valida kolmik vastavalt survetoru läbimõõdule.
• Kolmiku külge paigaldada äärikuga tõusutoru kaevulae suunas. Tõusutoru minimaalne läbimõõt on de160  ja tõusutoru peab olema ülevalt suletud  pimeäärikuga. Pimeäärik peab olema kinnitatud tõusutoru külge poltidega. Pimeäärik peab ulatuma kaevu põhjast 1 meetri kõrgusele. De160 tõusutoru võimaldab peale pimeääriku eemaldamist tühjendada torustiku paakauto imivooliku abil, paigaldades imivooliku tõusutoru sisse.
• Kolmiku küljes olevat tõusutoru peab olema võimalik kolmiku küljest eemaldada, kui soovitakse teostada torustiku survepesu.
• Tõusutoru projekteerida selliselt, et ei oleks takistatud kaevu sisenemine.
• Kui hoolduskaev paikneb lohus, siis peab vahetult hoolduskaevu lähedusse projekteerima ka tühjenduskaevu, selleks et enne ääriku eemaldamist oleks võimalik torustik tühjendada.

Survetorustiku tühjenduskaev

• Tühjenduskaevud läbimõõduga minimaalselt 800 mm projekteerida survetorustikele, mis on pikemad kui 150 m.
• Tühjenduskaevu asukoha määrab projekteerija vastavalt torustiku pikiprofiilile.
• Tühjenduskaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Lubatud on kasutada ka tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaeve. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Tühjendustoru ühendus tuleb projekteerida kanalisatsiooni survetoru põhjast.
• Võimalusel võib torustiku tühjendamiseks kasutada ka survetorustiku hoolduskaevu.

Pumpla sissevoolutoru seadmekaev

Kõikidel kanalisatsioonipumplatel peab sissevoolu torul olema sulgeseade. Kui pumpla sissevoolu sulgeseadet ei ole võimalik paigaldada pumplasse, siis tuleb see paigaldada pumplast väljapoole seadmekaevu. Sulgeseade peab seadmekaevus olema toestatud.

Kompaktpumplatel peab enne seadmekaevu olema hoolduskaev, kust on võimalik sulgeseadme vahetuse ajal teostada vee ülepumpamist.

Maapealse hoonega pumplatel peab hoolduskaev paiknema enne seadmekaevu, seadmekaevu ja pumpla vahel.

• Seadmekaev peab olema teleskoopne, PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Lubatud on kasutada ka tihenditega ja valtsitud äärega veetihedatest raudbetoonrõngastest kaeve. Rõngaste valmistamiseks kasutatav betoon peab sisaldama veetihedust tagavat lisandit ning vastama tugevusklassile C30/37 või olema samaväärne.
• Seadmekaevu minimaalne lubatud läbimõõt on 1000 mm.
• Kaevu luugi ava suurus peab võimaldama sulgeseadme vahetust.
  Projekti lisada seadmekaevu mõõtkavas joonis.

Sademevee imbkaev
Sademevee imbkaevu projekteerime on lubatud piirkonnas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Imbkaevu eesmärgiks on sademevee vastuvõtmine restkaevust ning vee immutamine pinnasesse. Imbkaevu projekteerimise eelduseks on geoloogilise uuringu olemasolu 10 m raadiuses. Koos geoloogiaga tuleb määrata pinnase filtratsioonitegur ja pinnasevee tase. Projekteerimiseks vajalikud algandmed ja uuringud tellib projekteerija. Kaevu mõõtkavas joonise koostab projekteerija lähtuvalt valgala suurusest, vooluhulgast ja pinnase teguritest.

• Imbkaev peab olema raudbetoonist.
• Imbkaevu minimaalne lubatud läbimõõt on 1000 mm.