Isevoolne torustik
Torumaterjal:
- Kanalisatsioonitorustik projekteerida standardile EVS-EN 1401 vastavast polüvinüülkloriid(PVC)torust või standarditele EVS-EN 1852 ja EVS-EN 13476-3 vastavast polüpropüleen(PP)torust.
- Alates toruläbimõõdust de 315 mm (k.a) on lubatud projektides torumaterjalina kasutada lisaks eelpooltoodule gofreeritud PP või PE toru.
- Alates toru siseläbimõõdust (DN/ID)1000 mm (k.a) tuleb projektides kasutada ainult muhvühendustega keraamilist või betoontoru.
- Isevoolses torustikus kasutatavate toruklasside valik sõltub toru ümbritsevast algtäitematerjalist, selle tihedusest ja torule mõjuvast koormusest. AS Tallinna Vesi soovib, et projektis kasutataks vähemalt SN8 rõngasjäikuse klassi torusid.
Paigaldusasukoht ja -sügavus:
- Kanalisatsiooni peatoru pikitelg tuleb projekteerida väiksema liikluskoormusega alale, võimalusel haljasalale. Kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel sõiduteele vältida hooldus- ja vaatluskaevude jäämist sõidukite sõidujälge.
- Avatud kaevikuga rajatava toru kohale (30-40 cm toru laest) projekteerida hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.
- Kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud maandamissügavus on 1,4 m maapinnast kuni torulaeni. Kui tehniliselt ei ole võimalik minimaalset maandamissügavust tagada, tuleb projekteerida soojustus ning hinnata projektis mehaanilist ja dünaamilist mõju torustikule. Täpsemad soojustamise ja negatiivse mõju leevendamise meetodid lahendab projekteerija projektis.
- Kanalisatsioonitorustikule projekteerida maksimaalselt 100 m vahega hoolduskaevud.
- Kanalisatsioonitoru suuna ja kõrguse muutused projekteerida kaevus.
- Harutoru ühendamiseks peatoruga kasutada eelistatult olemasolevat kaevu.
- Harutoru ja peatoru ühendamisel peab harutoru lagi olema minimaalselt samal kõrgusel peatoru laega.
- Kui kanalisatsioonitorustiku projekteerimistöö mahtu ei kuulu kinnistukanalisatsiooni projekteerimine, tuleb projektis näha ette toru liitumispunkti ja kinnistu piiri vahelises lõigus.
