Kraanivesi on värske, kättesaadav, pakendamata, regulaarselt kontrollitud ja tervislik. Kraanivee eelistamine aitab säästa keskkonda!
90% tallinlastest saavad joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast ja 10% põhjavee puurkaevudest (Nõmme, Merivälja, Tiskre). Keskmine tallinlane tarbib kraanivett 95 l/ööp. Joogiveele kehtivad ühed ja samad ranged nõuded, sõltumata sellest, kas joogiveeallikaks on puurkaev või pinnaveekogu.
Põhjavesi tuleb sügavalt maa seest, on reeglina mikrobioloogiliselt puhas, kuid mineraalide rohke (nt raud, mangaan) ja vajab enamasti filtreerimist. Pinnavee puhastamise protsess on pikem ja keerukam, vett puhastatakse mehaaniliselt, keemiliselt ning protsessi lõpus desinfitseeritakse. Desinfitseerimine hävitab patogeensed mikroorganismid, sh ennetab nende võimalikku teket ja kasvu vee jaotusvõrgus. Kui põhjavee omadused püsivad stabiilsena aastaringselt, siis pinnavee omadused muutuvad pidevalt. Näiteks temperatuur, mis pinnaveel võib suvel olla üle 20 °C ja talvel kõigest 1°C, põhjavee temperatuur on aga aastaringselt 7-10°C.
Torustiku kvaliteet. Torustiku seisukord, vanus ja materjal mõjutavad joogivee kvaliteeti. Vanemad metalltorud kipuvad roostetama ja tulemuseks võib olla kollane või pruunikas kraanivesi. Erinevad setted loovad omakorda soodsad tingimused bakterite kasvuks, mistõttu on torustiku, kraanide ja segistite regulaarne hooldamine oluline ennetav tegevus. Ühtlasi tuleks vältida pikaaegset vee seismist torustikus, mis samuti loob soodsad tingimused bakterite kasvuks. Pikalt torus seisnud ehk kasutamata vesi ei pruugi enam sobida joogiveeks. Näiteks, kui koolimajad on suvel kuu aega suletud, veetarbimine on väike või puudub, siis tasub enne õppetöö alustamist teostada põhjalik loputus, jättes kraanid mõneks tunniks avatuks, et seisev vesi asendada värske joogiveega.
Kloori lisamine. Soojal ajal, kui vee temperatuur on ≥ 15 °C, lisatakse mõnes linnaosas täiendavalt joogivette kloori. Kloori lisatakse täiendavalt piirkondades, kus tavapäraselt on kloori sisaldus jaotusvõrgus väga madal ja temperatuuri mõjul on kloori sisaldus langenud veelgi, näiteks Õismäel, Pirital ja Põhja-Tallinnas. Tegemist on tavapärase ennetava tootmistegevusega, mis aitab säilitada vee kvaliteeti torustikus (Tallinnas 1200 km) ning tagada joogivee mikrobioloogilise puhtuse. Kloori sisaldust vees reguleerib sotsiaalministri määrus nr 61, mis käsitleb joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid ning analüüsimeetodeid. Lähtuvalt määrusest võib jääkkloori sisaldus veepuhastusjaamast väljuvas joogivees olla kuni 1 mg/l ja tarbija kraanis on piirnormiks 0,5 mg/l. Teaduslike uuringutega on tõestatud, et selline kloori kogus on tervisele ohutu (Guidelines for drinking-water quality, WHO 2022. Piirnorm kloorile on 5 mg/l). Lisaks analüüsime kloori sisaldust nii veepuhastusjaamas kui jaotusvõrgus pidevalt.
Analüüsitulemused. Meie iga-aastane Kantar Emori korraldatud kliendirahulolu-uuring näitab, et ligi 90% klientidest usaldavad kraanivett ja joovad seda hea meelega. Analüüsime kraanivee kvaliteeti regulaarselt proovivõtupunktides üle linna ja kinnitame, et kraanivett on turvaline juua kogu meie teeninduspiirkonnas. Kraanivesi peab vastama nii mikrobioloogilistele kui keemilistele kvaliteedinäitajatele. Analüüsid teostame akrediteeritud laboris ning proovid võtab atesteeritud proovivõtja, et saaksime veenduda tulemuste õigsuses ja joogivee turvalisuses. 2022 a. võtsime meie opereerimispiirkonnast 3086 veeproovi, millest 99,84% vastas kõikidele normidele. Joogivee kvaliteedi, Ülemiste järve ja põhjavee kvaliteedi kohta leiad infot meie kodulehelt.. Samuti on joogivee kvaliteedi andmed nähtavad Terviseameti infosüsteemis.
Torustiku hooldus. Kõrge joogivee kvaliteedi tagamiseks teostame torustiku ennetavat hooldust. Alates käesolevast aastast hooldame joogivee torustikku ka jääpesu tehnoloogia abil, mille käigus jäämass liigutatakse läbi tänavatorustiku, et eemaldada sinna aja jooksul kogunenud setted. Juuni alguse seisuga on jääpesuga hooldatud üle 50 km torustikku. Lisaks peseme torustikku ka õhk-vesi meetodil ning teostame vajadusel loputusi. Juuni lõpus oleme ennetavat hooldust tegemas Pirita linnaosas ja teavitame enda kliente sellest vähemalt 5 tööpäeva ette.
Filtrid. Kui on paigaldatud filtrid, tuleb silmas pidada, et filtrid vajavad regulaarset hooldust, ühtlasi tasub enne filtri paigaldamist uurida, kas filtri paigaldamine on üldse vajalik ning veenduda, et filter on sobiv joogiveele ega eemalda veest liigselt kasulikke aineid. Filter võib joogiveele anda kõrvalmaitse või rikkuda üldse vee kvaliteedi.
Avalikud joogiveekraanid. Tallinna Vesi avas suvehooajaks pealinnas üle 30 avaliku veevõtupunkti, kust saab tasuta värsket ja puhast joogivett kuni septembri lõpuni. Rohkem infot leiad siit. Endale lähima joogiveekraani leiad kaardilt.
