Veetorustike desinfitseerimine

1. Töötaja isiklik hügieen

Töötaja isiklik hügieen on äärmiselt oluline, kuna see on kõige tõhusam meetod veevarustuse saastumise vältimiseks.

  • Enne remonttööde teostamist tuleb käed pesta või desinfitseerida.
  • Remontimisel peab kandma riideid ja kindaid mis ei ole kokku puutunud reoveega ega muude kemikaalidega (mootorikütus, õli vms).
  • Tööobjektide läheduses ei tohi roojata ega urineerida.

2. Objekti puhtus

  • Tuleb jälgida, et kaevekoht ja töömaa oleks visuaalselt puhas võimalikest saasteainetest.Töid ei tohi alustada enne, kui objekt on puhastatud prahist ja veetorustikku ohustavatest saasteainetest.
  • Keemilise saaste tunnuste ilmnemisel objektil (nt. kui on tunda diisli, kütuse vms lõhna või süvendi põhjas oleva seisva vee pinnal on märgata õlist kihti) tuleb viivitamatult teavitada vee-ettevõtte esindajat. Keelatud on vett maitsta või ühenda saastunud veega toru veevõrguga. Samuti tuleb teavitada, kui on kahtlus, et kaevekohas on avastatud fekaalne reostus.
  • Mitte avada reostuskahtluse korral veevarustuse pea- või harutorustikku kasutuseks.

3. Kohtdesinfitseerimine

  • Enne veetorustikukuga seotud tööga alustamist eemaldada täielikult pinnas toru ümber, et pinnas ei satuks torusse ja pumbata pinnasevee olemasolul kaevik kuivaks tasemeni, mis jääb remonttööde tasemest vähemalt 20 cm allapoole.
  • Kaevekohta tarnitud torud, siibrid ja liitmikud peavad olema puhtad, vigastusteta ning torude otsad peavad olema suletud spetsiaalsete korkidega. Enne kasutamist peab liitmikke kloorilahusega desinfitseerima kui need pole hügieenilises pakendis ning puutuvad kokku otse parandatava toruga.
  • Iga torulõigu sisepinda tuleb enne paigaldamist kontrollida. Kui kaevekohta tarnitud veetorustikus avastatakse võõrkeha, mustus või muu prügi, ei tohi seda torustikku kasutada. Järgida samu protseduure ka siibrite ja liitmike puhul.
  • Tööriistad ja seadmed tuleb hoida puhtad ja heas töökorras. Neid tuleb töö iseloomust ja materjalist sõltuvalt desinfitseerida 1000 mg/l kloorilahusega või Bacticid AF lahusega või Bacticid Wipes lappidega.
  • Jälgida, et avariitöödeks lahti lõigatud veetorustikku ei satuks saasteaineid. Lahtised torustiku otsad peavad olema kogu aeg suletud ja korgid eemaldatakse vahetult enne liitmiku kasutamist.
  • Pihustada 1000 mg/l kloorilahust kõikidele joogiveega kokku puutuvatele pindadele nii seest kui väljast: katkine toru, liitmikud, sulgelement ja asendustoru.
  • Remondimuhviga toru parandamisel puhastada ja pihustada muhv ning pind prao ümber 1000 mg/l kloorilahusega.
  • Veetorustiku remonditöö lõpetamisel tuleb teostada koostöös vee-ettevõtja esindajaga torustiku läbipesu lähimast hüdrandist.
  • Valmissegatud kloorilahus tuleb ära kasutada 5 päeva jooksul, eeldusel et selle aja jooksul on pritspudel tihedalt suletud ja nõuetekohaselt hoiustatud.
  • Desinfitseerimise korral peab olema töömaal saadaval vähemalt 10 l puhast vett loputamiseks ja neutraliseerimiseks.

3.1. Kloorilahuse valmistamise, kasutamine ja ohutusnõuded

  • Valmistamine: kasutatavad kemikaal – Chlorinex-60 tabletid ohumärgistus (kahjulik/ärritav; oksüdeeriv; keskkonnaoht)
  • Clorinex-60 tabletid on ärritavad, oksüdeerivad ja keskkonnaohtlikud, seetõttu tuleb kloorilahuse valmistamisel kasutada liibuvaid prille, põlle ja kemikaalikindlaid kindaid. Tutvuda tuleb kemikaali ohutuskaardiga, mis asub valmistamise kohas.
  • 1000 mg/l kloorilahuse valmistamiseks tuleb 1 Chlorinex-60 tablett lahustada 1,5 liitris vees. Enne kasutamist tuleb veenduda, et tablett on täielikult lahutunud.
  • Pritspudel tuleb tihedalt sulgeda, et vältida lahuse väljavoolamist.

Lahuse kasutamine:

  • Lahust tohib hoida +5…+30 °C juures, ning hoida eemal soojusallikast ja vältida kontakti teiste kemikaalidega.
  • Desinfitseerimiseks kasutatav kloorilahus on sööbiv! Survepritsi ja pritspudeliga desinfitseerimisel tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid!
  • Igasugune kontakt teiste kemikaalidega või süüteallikaga pole lubatud. Kokkupuutel happeliste kemikaalidega ning põlemisel vabaneb väga mürgine gaasiline kloor!
  • Hoia surveprits/pritspudel tihedalt suletud!
  • Kloorilahusega pritsimisel tuleb kasutada liibuvaid prille, kemikaalikindlaid kaitsekindaid ja vajadusel ka kemikaalikindlat põlle.
  • Ettevaatlik tuleb olla kloori pihustamisel, kuna tuulise ilmaga võib see lenduda sinu või kaastöötaja poole! Pritsida kloorilahust sellest suunast, kust tuul sulle/kaastöölisele seda näopiirkonda või nahale ei suuna! Soovituslikult peaks teised töölised, kes ei teosta pritsimist, olema vähemalt 5 m kaugusel pritsimiskohast. Jälgida, et läheduses pole ka kõrvalisi isikuid. Tugevama tuulega (tuule kiirusel üle 15 m/s) tuleb informeerida desinfitseerimise eest vastutavat isikut ja omanikujärelevalve esindajat, kas desinfitseerimine viiakse läbi või mitte. Samamoodi tuleb tegutseda tugevate miinuskraadide korral.
  • Pärast tööde lõpetamist tuleb meeles pidada, et kindad ja põll võivad olla kloorilahusega koos. Võtta kindad ära nii, et ise ei puutu nende välispinda. Kindad tuleb peale töö lõpetamist voolava vee all loputada ja panna kuivama. Pane põll kokku nii, et määrdunud pool jääb sissepoole. Põll tuleb samuti pesta ja panna kuivama järgmiseks kasutuskorraks.
  • Mitte kasutada katkist survepritsi või pudelit!

Survepritsi ohutu kasutamine:

  • Survepritsi ei tohi peale kasutamist jätta rõhu alla!
  • Mitte eemaldada rõhu all korki, kuna rõhu all olev lahus võib lennata silma või nahale!
  • Otsa ei tohi näo /naha poole suunata.
  • Pritsimisel tuleb jälgida, et teised töötajad ei satu ohtu.

3.2. Bacticid AF ja Bacticid Wipes kasutamine ja ohutusnõuded

  • Tööriistade ja seadmete desinfitseerimiseks võib lisaks eelpool nimetatud kloorilahusele kasutada ka Bacticid AF pritspudelisse pakendatud lahust või Bacticid Wipes lappe. Tegemist on tuleohtlike ainetega, mille kasutamisel tuleb tutvuda esmalt ohutuskaariga ning kasutada kaitsekindaid.
  • Bacticid AF ja Bacticid Wipes ning nende aurud on väga tuleohtlikud!
  • Hoida eemale süttimisallikast (soojusallikas, kuumad pinnad, sädemed, leegid jne). Mitte suitsetada!
  • Hoida pakend suletuna ning kasutada kaitsekindaid!
  • Säilitada hästi venileeritavas ja jahedas ruumis!
  • Pritsimisel tuleb vältida enda või teiste inimeste peale suunamist, nahale ja silma sattumist!
  • Bacticid AF pritspudel tuleb tihedalt sulgeda, et vältida lahuse väljavoolamist.
  • Reostuse korral korjata kokku absorbendiga.

4. Uute torustike desinfitseerimine enne kasutusele võtmist

Kõik rajatavad AS Tallinna Vesi ühisveevärgi peatorustikud tuleb enne kasutusele võtmist desinfitseerida vesinikperoksiidi lahusega mille kontsentratsioon on 200-300 ml/m3.

ASTV torustike desinfitseerimistöödel võib kasutada EU toodetavat kindlat ja otseselt selliseks tööks mõeldud kemikaali või analoogset, sama toimeainega toodet mis ASTV-ga eelnevalt kooskõlastatakse.

Töötamisel kemikaaliga, tuleb alati järgida ohutuskaardil toodud ohutusõudeid ning kasutada nõutud isikukaitsevahendeid: kinniseid prille, kemikaalikindlaid kaitsekindaid ja jalanõusid, kemikaalikindlat kombinesooni ja P3 maski.

Desinfitseerimistöid teostav ettevõte peab välistama desinfitseerimiseks kasutatava lahuse sattumise kinnistute ühendustorustike ning hoone sisevõrkude kaudu tarbijateni ja inimesteni kes asuvad töömaal. Töömaal ja eelkõige desinfitseerimislahuse sisestamise kohal peab olema kohapeal loputuseks saadaval puhas vesi vähemalt – 10 L ja seep.

Peale torustiku desinfitseerimislahusega täitmist peab lahuse kontsetratsiooni mõõtma  ning selle fikseerima Ehituspäevikus, samuti fikseeritakse Ehituspäevikus piisava kontsentratsiooniga lahusega torustiku täituvuse hetk. Kellaaeg, kuupäev.

Lahus peab desinfitseeritava veetoru sisepinnaga kontaktis olema minimaalselt 12 h ning toru väljundist võetud vesinikperoksiidi lahuse kontsentratsioon vahemikus 200-300 mg/l (ppm). Varasemalt 12 tunni möödudes mõõdetakse torustikus olnud desinfitseeriva lahuse kontsentratsiooni täpsusega <25mg/l. Vesinikperoksiidi lahuse kontsentratsioon enne torustiku loputamist peab olema minimaalselt 100 mg/L. Väiksema kontsentratsiooni puhul tuleb desinfitseerimine uuesti läbi viia. Kasutatud lahus tuleb juhtida võimalusel reoveekanalisatsiooni või siis teisaldada tõmbepaagiga. Peale desinfitseerimist tuleb torustik läbi loputada vähemalt 4-kordse torustiku mahuga võrdse koguse joogiveega. Loputuseks kulunud vee kogus peab olema mõõdetud ning ehituspäevikus kajastatud. Peale loputamist määratakse desinfitseeriva lahuse võimaliku jääki. Jääkide olemasolul loputatakse torustiku seni, kuni jääk-kontsentratsioon on alla määramispiiri või testriba järgi 0.   Peale loputamist võetakse desinfitseeritud torust veeproov keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate laboratoorseks määramiseks ASTV nõuetele järgselt, analüüsitulemused peavad vastama EV joogivee kvaliteedinõuetele.

Kuni 10 m pikkuseid kinnistute ühendustorustike ei desinfitseerita vaid lähtutakse torustiku kohtdesinfitseerimise juhistest.

Omanikujärelevalve kontrollib, et kasutatakse otsakorkidega suletud toru. Otsakorkide puudumisel või toru reostuskahtluse korral on omanikujärelevave ja/või Tellija esindajal õigus nõuda ka nende torude desinfitseerimist vesinikperoksiidi lahusega.

Desinfitseerimist võib teha samal ajal survekatsega. Ehitusprotsessi käigus peab töövõtja arvestama torustiku desinfitseerimise vajadusega. Selleks tuleb töömaa alguses ja lõpus torule ette näha desinfitseerimiseks vajalikud ajutised väljundid desinfitseeriva lahuse sisestamiseks ja väljapesuks. Mahukatel ehitustel võib tööprotsessi lihtsustamiseks ette näha ka desinfitseerimist etappidena. See on tööde teostaja korraldada arvestades töömaa spetsiifikat ja vajadusi.

Desinfitseerimine peab olema teostatud rangelt omanikujärelevalve ja AS Tallinna Vesi esindaja järelevalve all. Desinfitseerimistööle peab olema nimetatud vastutav spetsialist kes viibib desinfitseerimistöö teostamisel kogu perioodi ehitusplatsil ning korraldab protsessi (välja arvatud torustiku desinfitseeriva lahuse toimeajal >12h). Desinfitseerimise teostamine tuleb omanikujärelevalve ja AS Tallinna Vesi esindajatega kokku leppida vähemalt 5 tööpäeva enne teostamist.

5. Esmaabi

  • Kemikaali NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL: võtta viivitamata kõik saastunud rõivad seljast. Loputada nahka rohke veega/loputada duši all.
  • SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord.
  • Halva enesetunde korral mine värske õhu kätte.
  • Kõikidest intsidentidest ja ohuolukordadest teavita koheselt informeerida desinfitseerimise eest vastutavat isikut ja omanikujärelevalve esindajat ning vajadusel võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga.