Pumpla juhtimine

  • Pumbad töötavad kahel režiimil:
    • käsijuhtimisel (tähtsamates pumplates töötab kilbil olevast valikjuhtvõtmest läbi nivoo signalisatsiooniploki ja käsiblokeeringu):
    • automaatjuhtimisel (I-režiim läbi PLC ja II-režiim on avariirežiim läbi avariinivooanduri, kus andur on ühendatud läbi piirväärtuse kontrollbloki otse juhtahelatesse sõltumata PLC-st. ).
  • Seda, millised pumplad on tähtsamad, tuleb kooskõlastada AS-iga Tallinna Vesi.
  • Käsi- ja automaatrežiimi valik toimub juhtimiskilbilt.
  • Automaatrežiimis juhib pumpade tööd lineaarse 4-20 mA väljundiga nivooandur LIC01 läbi PLC.
  • Automaatrežiimil käivitatakse pumpasid vaheldumisi. Esimene käivitusnivoo käivitab pumba. Nivoo edasisel tõusmisel teise käivitusnivooni käivitatakse järgmine pump. Pumpadel on olemas stoppnivoo. Töötava pumba  häiresse mineku korral käivitub järgmine pump.
  •  Ühel pumbal on ajaline viiterelee, selleks et mõlemad pumbad korraga ei käivituks. Nii on tagatud, et juhul, kui üks pump on häires, ei käivituks koheselt  teine pump. Ühe pumba viivitusega käivitus tagab ka selle, et  liitumiskilbis ei rakenduks kaitse  pumpade üheaegsel käivitamisel.
  • Pumplates on ka teine lineaarse väljundiga 4-20 mA avarii nivooandur LICA02. Andur on ühendatud läbi piirväärtuse kontrollbloki otse juhtimisahelatesse ja toimib otse, PLC-st sõltumata. Nendes pumplates on käsijuhtimispumpade tühikäik piiratud nivooanduriga (min nivoo signalisatsiooniblokis). Näha ette ka nivoo deblokeerimise võimalus surunupu abil. Teise pumba ahelas peab olema viiterelee.
  • Pumba mootori töövoolu mõõtmine toimub muunduritega, mis ühendatakse otse jõuahelasse ja mis omavad unifitseeritud väljundit 4-20 mA, mis edastatakse PLC-sse. Lisaks näha ette ampermeetrid visuaalseks kontrolliks.
  • Pumba mootori komplektkaabel valida võimalusel pikkusega, mis võimaldab kaablid ühendada otse elektrikilpi.
    Ventilatsiooni juhtimise käsi- ja automaatrežiimi valik toimub kilbilt. Automaatrežiimis toimub ventilatsiooni juhtimine PLC-s ajaprogrammi ja temperatuurianduri järgi..
  • Õhutemperatuuril alla +5 ⁰C on ventilaatori töö blokeeritud. Üle +30 ⁰C on ventilaator pidevalt töös. Õhutemperatuuri mõõdetakse kilbiruumis temperatuurianduriga, mis omab lineaarset väljundit 4-20 mA ja mille signaal edastatakse PLC-sse. Maapealse pumpla osa ja kuiva asetusega pumpade puudumise korral temperatuuri ei mõõdeta
  • Juhtimiskilbi uks (uksed) peab (peavad) avanema min 135° ulatuses.
  • Nivoomõõtmiseks mõeldud piesoresistiivsed rõhuandurid kaitstakse PVC või roostevabast (AISI 316) torudega. Materjal oleneb pumplast ja see lepitakse täiendavalt kokku AS-iga Tallinna Vesi. Nivooandurid, juhtandur ja avariinivooandur, pannakse alati eraldi kaitsetorudesse.
  • Drenaažpumba kasutamisel tuleb kasutada seadet, mis on komplekteeritud ujuklülitiga ja pumba juhtimine toimub otselülituse teel. Drenaažikaev peab sel juhul olema piisavalt sügav, et vältida pumpla põranda üle ujutamist.
  • Pumbaruumi võimalikku uputust kuivasetusega pumpade korral, kontrollitakse varrasanduritega või ujukanduriga, mis annavad avariisignaali uputuse kohta PLC-sse.
  • Rõhku väljundtrassidel mõõdetakse lineaarse väljundiga 4-20 mA surveandurite abil. Juhul, kui pumplas on mitu väljundtrassi, siis peab olema ka igal pumbaliinil oma rõhumõõtmine.

Näit (näidud) edastatakse PLC-sse. Piisab ka näidu nägemisest PLC operatsioonipaneelilt. Andurid peavad olema varustatud eraldusmembraanide ja kuulventiilidega.

  • Kui pumplasse tulevad kulumõõtjad, siis peavad need olema kindlasti varustatud Modbus väljundsignaaliga.
  • PLC paigaldatakse kilpi. Operatsioonipaneel tuuakse kilbi siseuksele või paneelile (kuivade pumpade ja maapealse  pumpla korral). PLC varustatakse autonoomse toiteallikaga, tagamaks andmete säilimise vähemalt 14 ööpäeva jooksul pärast põhitoite katkemist. PLC peab omama patareitoitega reaalajakella. PLC peab säilitama programmi ja andmed, juhul kui  PLC toide puudub pikemat aega. Automaatikatoide peab olema varustatud 24V DC UPS-iga, mis tagab toite PLC-le ja sideseadmetele vähemalt 12 tunniks.
  • PLC tuleb varustada programmiga – programmi kirjeldus on moodulpõhine ja peab ühilduma AS-i Tallinna Vesi ühtsesse SCADA süsteemi. AS Tallinna Vesi ühtne süsteem on Ignition SCADA. Pumpla SCADA lülitab ühtsesse süsteemi Aindpro Automation OÜ. Infot saab Aindprost-st, kontakt on: hanno.luts@aindpro.ee , tel +37256 801 883
  • PLC ühendatakse olemasolevasse SCADA-süsteemi. Informatsiooni edastamiseks kasutada mobiilseid sidekanaleid. Sidekanalid ühendab ja testib ABB AS. SIM kaardi muretseb AS Tallinna Vesi. Objekti oleku monitooring ja juhtimine peab olema võimalik nii kohapeal, kui ka juhtimiskeskuses.
  • AS-i Tallinna Vesi SCADA-süsteemiga tohib pumpla ühendada alles pärast seda, kui pumpla on antud AS-i Tallinna Vesi omandisse või opereerimisele. Enne programmi koostamist ja punktide kaugjälgimisse ühendamist tuleb koostada detailne programmi kirjeldus (detailsed nõuded erinevate seadmete tööle eraldi ja koos) ning see kooskõlastada AS-iga Tallinna Vesi. Kaugjälgimine kooskõlastada ABB AS-iga.
  • PLC lisafunktsioonid: programmeeritav kontroller peab andma pumpla töö kohta järgmist informatsiooni, lisaks signaalide tabelis toodule :
    • pumba töötundide arvestus (kumulatiivne),
    • lülituskordade arv (kumulatiivne),
    • käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka ei rakendu,
    • toodangu mõõtmine – kumulatiivne (päev, nädal, kuu, aasta), igale pumbale eraldi,
    • pumbajaama staatus – kas pumbajaam on valve all või mitte.
  • Kõik andmed tuleb salvestada PLC-sse reaalajas, et neid oleks võimalik juhtimiskeskusest läbi modemi kontrollida. Kõiki arvsuurusi peab saama muuta ja korrigeerida PLC operatsioonipaneelilt. Paneel on graafiline,värviline ja puutetundlik.