Kaevikuta meetod

Kaevikuta meetodi all peetakse silmas toru paigaldamist ilma kaevikut rajamata. Selle peatüki alla liigituvad ka ettevalmistustöödeks vajalikud kaevikud.Ilma kaevikuta ehitusmeetodil teostatava torude paigaldamise puhul tohib kasutada ainult tootja poolt spetsiaalselt selliseks tööks ette nähtud torumaterjali, mille sobivus on nõuetekohaselt tõendatud.

Survetorustiku projekteerimisel ilma kaevikuta ehitusmeetodil rajamiseks peab projekteerija:

  • lisama projekti rajatise asukoha geoloogilise(d) läbilõike(d);
  • esitama projektis põhjendused, miks valitav toru paigaldustehnoloogia on antud pinnasetingimustes kõige sobilikum;
  • tähistama asendiplaanil mõõtkavas ettevalmistustöö kaevikute ja ehitusseadmete asukohad vastavalt valitud ehitustehnoloogiale;
  • projekteeritav toru peab olema toodetud vastavalt PAS1075 nõutele ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele.

Isevoolse torustiku projekteerimine kaevikuta paigaldusmeetodil rajamiseks on lubatud ainult erijuhtudel, kus kaevetööde teostamine ei ole võimalik. Isevoolse torustiku projekteerimisele kaevikuta paigaldusmeetodil kehtivad samad nõuded kui survetorustiku projekteerimisele. Lisaks peab isevoolse torustiku korral projekteerija eelnevalt kontrollima vastavaid töid teostava kvalifitseeritud inseneriga, kas toru paigaldamisel on võimalik tagada projektijärgne lang.

AS-i Tallinna Vesi soovitused ehitusmeetodi valikul:

  • de 600  kuni de 1400 isevoolne toru – projekteerida mikrotunneltehnoloogiaga rajamine;
  • de 150 kuni de 400  isevoolne toru mitte pikemal kui 40 m lõigul projekteerida augerpuurimisega rajamine (NB! Ei tohi kasutada toru rajamiseks paekivi ja pehmema pinnase kontaktpinnale, mistõttu on väga olulised geoloogilised uuringud.);
  • de 150  kuni de 350  isevoolne toru mitte pikemal kui 20 m lõigul on erandkorras lubatud projekteerida ka suundpuurimise tehnoloogiaga rajamine. Sellisel juhul peab torule olema projekteeritud vähemalt 10‰ lang. (NB! Ei tohi kasutada toru rajamiseks paekivi ja pehmema pinnase kontaktpinnale, rähksetes pinnastes ning paekivipinnases, mistõttu on väga olulised geoloogilised uuringud.)