Isevoolne torustik

Torumaterjal:

  • Kanalisatsioonitorustik projekteerida kuni läbimõõduni de315 standardile EVS-EN 1401 vastavast polüvinüülkloriid(PVC)torust või standarditele EVS-EN 1852-1 polüpropüleen(PP)torust.
  • Alates toruläbimõõdust de 315 mm (k.a) on lubatud projektides torumaterjalina kasutada lisaks eelpooltoodule gofreeritud PP või PE toru mis vastab EVS-EN 13476-3 standardile. Sademevee torustike puhul on lubatud kasutada ka väiksemate läbimõõtude korral.
  • Isevoolses torustikus kasutatavate toruklasside valik sõltub toru ümbritsevast algtäitematerjalist, selle tihedusest ja torule mõjuvast koormusest. AS Tallinna Vesi soovib, et projektis kasutataks vähemalt SN8 rõngasjäikuse klassi torusid.

Nõuded betoontorudele

  • alates dn1000 või A1 kategooria tänaval tuleb peatorustik projekteerida betoontorust mis vastab standardile EVS-EN-1916 ja keskkonnaklass peab vastama standardile EVS-EN-206
  • betoontoru kasutamisel tuleb kasutada betoonkaeve
  • torud peavad olema eelvalatud valtsi ja eelpaigaldatud tihendiga
  • torude paigaldusel tuleb kasutada selleks spetsiaalselt ette nähtud tööriistasid mida näeb ette tootja tehas
  • minimaalne keskkonnaklass XA2 ja toru peab olema sulfaadikindel tähisega SR
  • minimaalne tugevusklass Dr, nõgema tugevusklassi Br kasutamine tuleb eraldi Tallinna Veega kokku leppida
  • tagasitäite osas tuleb järgida toru tootja poolseid juhiseid
  • projekteerimisel tuleb hinnata ja vajadusel projekteerida toru alla betoonplaadist vundament või kasutada nn. jalaga betoontoru

Jalaga betoontoru

Paigaldusasukoht ja -sügavus:

  • Kanalisatsiooni peatoru pikitelg tuleb projekteerida väiksema liikluskoormusega alale, võimalusel haljasalale. Kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel sõiduteele vältida hooldus- ja vaatluskaevude jäämist sõidukite sõidujälge.
  • Avatud kaevikuga rajatava toru kohale (30-40 cm toru laest) projekteerida hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.
  • Kanalisatsioonitorustiku minimaalne lubatud maandamissügavus on 1,4 m maapinnast kuni torulaeni. Kui tehniliselt ei ole võimalik minimaalset maandamissügavust tagada, tuleb projekteerida soojustus ning hinnata projektis mehaanilist ja dünaamilist mõju torustikule. Täpsemad soojustamise ja negatiivse mõju leevendamise meetodid lahendab projekteerija projektis.
  • Kanalisatsioonitorustikule projekteerida maksimaalselt 100 m vahega hoolduskaevud.
  • Kanalisatsioonitoru suuna ja kõrguse muutused projekteerida kaevus.
  • Harutoru ühendamiseks peatoruga kasutada eelistatult olemasolevat kaevu.
  • Harutoru ja peatoru ühendamisel peab harutoru lagi olema minimaalselt samal kõrgusel peatoru laega.
  • Kui kanalisatsioonitorustiku projekteerimistöö mahtu ei kuulu kinnistukanalisatsiooni projekteerimine, tuleb projektis näha ette toru liitumispunkti ja kinnistu piiri vahelises lõigus.
Kanalisatsiooni liitumispunktide põhimõtteline skeem
Kanalisatsiooni liitumispunktide põhimõtteline skeem