Kui kare on joogivesi Tallinnas?

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti kare – elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee.
Vett liigitatakse sõltuvalt kareduse väärtusest järgmiselt:

Pehme: 0…1 mg-ekv/l
Mõõdukalt pehme 1…2 mg-ekv/l
Nõrgalt kare:    2…3 mg-ekv/l
Mõõdukalt kare:  3…4 mg-ekv/l
Kare: 4…6 mg-ekv/l
Väga kare:  > 6  mg-ekv/l

Kuna vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, võib kasulikuks osutuda alljärgnev tabel:                 

Ühik mg/l Ca mg-ekv/l mmol/l °DH (GER) °Clark (UK) F kraad (FRA) ppm (USA)
1 mg/l Ca 1 0,05 0,025 0,14 0,175 0,25 2,5
1 mg-ekv/l 20 1 0,5 2,8 3,5 5 50
1 mmol/l 40 2 1 5,61 7,02 10 100
1 °DH (GER) 7,14 0,357 0,178 1 1,25 1,78 17,8
1 °Clark (UK) 5,72 0,286 0,143 0,80 1 1,43 14,3
1 F kraad (FRA) 4 0,2 0,1 0,56 0,70 1 10
1 ppm (USA) 0,4 0,02 0,01 0,056 0,070 0,1 1

Meie veepuhastusjaamast väljuva vee karedus sõltub Ülemiste järvest ning seetõttu kõigub sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 5,5 mg-ekv/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 3,5 mg-ekv/l). Põhjaveepiirkondades (Nõmmel, Meriväljal, Tiskres, Harkus ja Sauel) varieerub karedus vahemikus 2…5 mg-ekv/l.