Konkurentsiamet ei lepi ringkonnakohtu määrusega, mis kinnitab Tallinna Vee erastamislepingu olevat halduslepingu, ja on määruse edasi kaevanud Riigikohtusse.
Konkurentsiamet kaebas 13. juunil edasi Tallinna ringkonnakohtu 31. mai määruse, millega kohus kinnitas, et Tallinna Vee erastamislepingute paketi osaks olev teenuslepingu tariife puudutav osa on haldusleping. Amet püüab näidata, et teenuslepinguga määratletud tariifimehhanism on väidetavalt puhtalt tsiviilõiguslik leping, millele Tallinna Vesi ei saa halduskohtus toetuda.
Oma määruskaebuses väidab amet, et Tallinna Vee erastamisel sõlmitud lepingud –rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud seotud lepingud – on pelgalt Tallinna linna eraõiguslik äritoiming, millele haldusõiguslik kaitse ei laiene. Riigikohus on andnud enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist Tallinna Veele aega 16. juulini omapoolseks vastuseks.
AS Tallinna Vesi juhatuse esimehe Ian Plenderleith’i kommentaari kohaselt ei nõustu ettevõte konkurentsiameti seisukohaga ja kavatseb jätkuvalt rakendada kõiki õiguslikke vahendeid, et kaitsta oma aktsionäride ja ettevõtte huve olukorras, kus amet rikub ühepoolselt rahvusvahelist erastamislepingut.
“Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse teadmisel ja toetusel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati seejuures ka analüüsil Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertiisi. Eesti riik teenis erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Laenukohustuste üleminekuga strateegilisele investorile vabanes Eesti riigieelarves tänases rahas 23 miljonit eurot, mis toona moodustas Eesti SKP-st 0.41%. Erastamise eduloost kõneles ka välisministeeriumi 2000.a aastaraamat, kus erastamislepingule viidati kui ühele Eesti jaoks olulisemale välisinvesteeringule,” rääkis Plenderleith.
Ülaltoodu kinnitab Plenderleith’i sõnul fakti, et Eesti riik oli erastamisega täielikult seotud ja sai sellest otseselt kasu, ning et erastamisleping kujutas endast kahtlemata palju enamat kui lihtsalt linna eraõiguslikku ärilist toimingut. Nimetatud tõendusmaterjalid on juba varasemalt esitatud ka Konkurentsiametile. “Tallinna Vesi ootab konkurentsiametilt professionaalset suhtumist esitatud tõendusmaterjali osas ning loodab, et amet lõpetab järjekindla erastamist puudutavate faktide eiramise, mis ainult takistab mõtestatud analüüsi ja arutelu ameti regulatiivsete meetodite üle,” lisas Plenderleith.
AS Tallinna Vesi on esitanud Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu kaks kaebust, vaidlustades nii Konkurentsiameti 2.mai 2011. a. otsuse mitte kooskõlastada Ettevõtte 2011.a. hinnataotlust kui ka Konkurentsiameti 10.oktoobri 2011.a. ettekirjutuse, millega kohustati Ettevõtet alandama kehtivaid tariife 1/3 võrra. 6.veebruaril 2012. a. otsustas Tallinna Halduskohus liita eelmainitud kohtuasjad ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumine ega kuupäev ei ole veel otsustatud.
Asjassepuutuvad dokumendid on kättesaadavad siit.