Kanalisatsiooni jõudva prügi hulk on kasvanud

Ainuüksi tänavu augustis jõudis reoveepuhastusjaama läbi kanalisatsioonisüsteemi ligi 82 000 kilogrammi jäätmeid. Võrreldes eelmise aastaga on jaama jõudva prügi hulk oluliselt suurenenud. Tallinna Vesi meenutab inimestele, et WC-potti ega kraanikaussi ei tohiks kasutada prügikastina.

Tallinna ja osaliselt ka selle lähivaldade reovesi jõuab elanike kodudest Paljassaare poolsaarel asuvasse reoveepuhastisse, kust see pärast põhjalikku puhastusprotsessi Läänemerre juhitakse. Kokku on tänavu esimese 8 kuuga jõudnud reoveepuhastusjaama enam kui 100 tuhat kilogrammi prügi rohkem kui läinud aastal, ühtekokku ligi 554 tuhat kilogrammi jäätmeid.

Paraku jõuab Tallinna Vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul puhastisse lisaks reoveele ka tonnide viisi prügi, mille õige koht oleks prügikastis. “Viimasel ajal on palju tähelepanu pööratud suitsukonide reostusele, mis on kahtlemata keskkonnale kahjulik, ent tegelikult veel märksa suurem kogus erinevaid jäätmeid jõuab kanalisatsiooni inimeste kodude kaudu. WC-potti visatakse hoolimatult nii hügieenitarbeid, toidujäätmeid, ravimeid kui ka muud majapidamisprügi,” sõnas Timofejev.

Kui suitsukoni ja muu väikeprügi laguneb torustikes ning pumplates enamasti väiksemateks osadeks, siis sellest eralduvad ained ja mikroosakesed jäävad vette ja neid ei pruugi olla võimalik kinni püüda ka reoveepuhastustehnoloogia abil. “Tänavaprügi kõrval põhjustavad kanalisatsioonis palju pahandust ka muud jäätmed, mis võivad tekitada ummistuse, kanalisatsiooniavarii või tuua kaasa keskkonnareostuse. Seetõttu on väga oluline, et tualettpotti ei visataks mitte midagi peale tualettpaberi, mis on suuteline seal lagunema ja probleeme ei põhjusta,” sõnas Timofejev. Valdava osa reoveepuhastusjaama jõudvast tahkest prügist moodustavad hügieenitarbed, kondoomid, kätekuivatuspaber, vatitikud, märjad salvrätikud, toidujäätmed ja muu.

Ehkki üleliigsete toidujäätmete viskamine tualettpotti võib näida süütu tegevusena, pesitseb oht toidus sisalduvas rasvas, mis ladestub torustiku seintele. Nii muutub toru läbilaskevõime üha väiksemaks ja ajapikku võibki tekkida ummistus.