Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon elumajades) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest saab inimene kiirgusdoosi, mis võrdub aasta jooksul joogiveest potentsiaalselt saadava kogusega. Kiirguse temaatikaga on võimalik lähemalt tutvuda näiteks Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Looduslikke radionukliide leidub nii pinna- kui põhjavees. Piirkondades, mis saavad joogivee pinnaveest ehk Ülemiste järvest (sh Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti), on looduslike radionukliidide sisaldus väga madal.
Piirkondades, mis kasutavad põhjavett (sh Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja ja Pärnamäe), on looduslike radionukliidide sisaldus kõrgem, ületades kehtestatud väärtusi mõnel pool 2 kuni 4 korda. Siiski muretsemiseks pole põhjust, sest joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded ning vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt joogivee kontrollikavadele, mille kinnitab omalt poolt ka Terviseamet. Veekvaliteeti iseloomustabki selle vastavus seadusest tulenevatele nõuetele. Põhjaveest toodetud joogivee analüüsitulemustega saate ise tutvuda meie kodulehel.
Radioaktiivsete ainete kogus arvestatakse ümber efektiivdoosiks. Tähelepanu väärib teadmine, et efektiivdoos ühe inimese kohta arvestatakse joogivee tarbimisel kuni 2 liitrit päevas ja 730 liitrit aastas. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka võimalik saadav kiirgusdoos. Arvesse võetakse ainult sissejoodud kogust, ülejäänu – näiteks duši all käimine – ei oma mõju.
Eestis sätestab Sotsiaalministri määrus nr 82 efektiivdoosi indikaatornäitajana 0,1 mSv aastas. Määruse kohaselt tuleb piirsisalduste ületamise korral hinnata terviseriski ja kui riskianalüüsi tulemusest selgub, et joogivee lubatust kõrgemate näitajate puhul inimese tervisele ohtu ei kaasne, võib seda vett kasutada joogiveena.
Keskkonnaameti Kiirgusosakonna poolt 2010. aastal läbi viidud riskihindamise järgi on vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Kiirgusohutuse hindamise ning optimeerimise mudelitega tehtud arvestuste kohaselt võib eluaja jooksul vee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi korral teoreetiliselt haigestuda maksimaalselt 0,7 inimest tarbijate koguarvust. Samas kui suitsetajatest haigestub eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kaheksast ja liiklusõnnetustes saab Eestis vigastusi kuni 2000 inimest aastas.