Veepuhastus

Oma tegevuses peame esmatähtsaks lugupidavat suhtumist meid ümbritsevasse looduskeskkonda ja seda nii vee ammutamisel kui ka puhastatud reovee loodusesse tagasisuunamisel. Töötleme vett selliselt, et see oleks inimestele ja keskkonnale ohutu ega kahjustaks veesüsteemi õrna tasakaalu. Hoolime Läänemerest ja pingutame Läänemere veekvaliteedi ja piirkonna elanike tervisliku elukeskkonna nimel.

Kust tuleb joogivesi?

Joogivesi ammutatakse alati loodusest. Tallinnas jõuab vesi elanikeni peamiselt Ülemiste järvest ja vähemal määral ka põhjavee puurkaevudest. Selleks, et üsna väikese Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud laiem veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid, ja selle kogupindala ulatub ligikaudu 1 800 ruutkilomeetrini.

Anname endast parima, et kasutada looduslikke veevarusid jätkusuutlikult ja hoida keskkonna looduslikku tasakaalu. Lisaks järveveele ja veehaardesüsteemi kaudu kogunevale veele saame kasutada ka põhjavett. Paraku taastuvad looduslikud põhjaveevarud väga aeglaselt, mistõttu kasutame puurkaevusid vaid hädaolukordades, kui mingil põhjusel ei peaks olema võimalik joogivett Ülemiste järvest ammutada.

Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal ja Pirita asumis saab oma joogivee pinnaveest. Ligi 10% Tallinna elanikest saab oma joogivee piirkondlikust põhjaveest – nendeks piirkondadeks on Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ning Saue linn.