Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti kare – elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee.
Vett liigitatakse sõltuvalt kareduse väärtusest järgmiselt:
| Pehme: | 0…1 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt pehme | 1…2 mg-ekv/l |
| Nõrgalt kare: | 2…3 mg-ekv/l |
| Mõõdukalt kare: | 3…4 mg-ekv/l |
| Kare: | 4…6 mg-ekv/l |
| Väga kare: | > 6 mg-ekv/l |
Kuna vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, võib kasulikuks osutuda alljärgnev tabel:
| Ühik | mg/l Ca | mg-ekv/l | mmol/l | °DH (GER) | °Clark (UK) | F kraad (FRA) | ppm (USA) |
| 1 mg/l Ca | 1 | 0,05 | 0,025 | 0,14 | 0,175 | 0,25 | 2,5 |
| 1 mg-ekv/l | 20 | 1 | 0,5 | 2,8 | 3,5 | 5 | 50 |
| 1 mmol/l | 40 | 2 | 1 | 5,61 | 7,02 | 10 | 100 |
| 1 °DH (GER) | 7,14 | 0,357 | 0,178 | 1 | 1,25 | 1,78 | 17,8 |
| 1 °Clark (UK) | 5,72 | 0,286 | 0,143 | 0,80 | 1 | 1,43 | 14,3 |
| 1 F kraad (FRA) | 4 | 0,2 | 0,1 | 0,56 | 0,70 | 1 | 10 |
| 1 ppm (USA) | 0,4 | 0,02 | 0,01 | 0,056 | 0,070 | 0,1 | 1 |
Meie veepuhastusjaamast väljuva vee karedus sõltub Ülemiste järvest ning seetõttu kõigub sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 5,5 mg-ekv/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 3,5 mg-ekv/l). Põhjaveepiirkondades (Nõmmel, Meriväljal, Tiskres, Harkus ja Sauel) varieerub karedus vahemikus 2…5 mg-ekv/l.