Konkurentsiameti poolik kodutöö
Ian Plenderleith
AS Tallinna Vesi juhatuse esimees
/Artikli lühendatud versioon ilmus 16.12.2009 ajalehe Äripäev arvamusküljel/
AS Tallinna Vesi ja selle aktsionärid jälgivad murelikult riikliku järelvalveasutuse Konkurentsiamei käitumist viimasel ajal. Börsiettevõtte ründamine ilma eelneva diskussioonita ei ole kohane Euroopa Liidu liikmesriigi riigiasutusele. Selline käitumismudel on ülimalt ebaprofessionaalne ning vastutustundetu ettevõtte suhtes, kes on täitnud kõiki seadusi ning erastamislepingust tulenevaid kohustusi. Sellise käitumise tõttu tuleb AS-il Tallinna Vesi kaaluda erinevaid tegutsemisvõimalusi ettevõtte ning aktsionäride huvide kaitseks.
On hämmastav, et Konkurentsiamet on oma avalikes väljaütlemistes instrueerinud AS Tallinna Vesi juhtkonda esitama uut tariifitaotlust Tallinna linnavalitsusele, sisuliselt sundides ettevõtte juhtkonda käituma tsiviilseadustiku üldosa seaduse põhimõtete vastaselt. AS Tallinna Vesi ründamine seepärast, et ettevõte ei kuulu veel ilmselgelt veeregulatsiooni vallas kogenematu Konkurentsiameti järelvalve alla, on üllatav. Lõppude lõpuks ei mõjuta see positiivselt Eesti ettevõtluskeskkonda ega ka Eesti mainet välisinvestorite seas, kelle meelitamiseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loonud programmi Made in Estonia.
Konkurentsiameti poolt läbiviidud analüüs on pealiskaudne, tasakaalustamata ja seega ebatäpne. AS-ile Tallinna Vesi jäeti 36-leheküljelise dokumendiga tutvumiseks aega vähem kui 24 tundi ning ettevõttepoolseks analüüsiks vajaliku ajapikenduse taotlus jäeti Konkurentsiameti poolt rahuldamata. Mis enamgi kummalisem – konkreetselt Tallinna veefirma vastu suunati teavituskampaania, mis jättis varju fakti, et sarnased küsimused kerkisid üles veel kaheksa veefirma suhtes. Sündmuste järjekord viimase kahe nädala jooksul, mil mittetäielikku analüüsi esitletakse lõpliku tõena ilma eelneva konsultatsioonita viitab ühekülgsele suhtumisele.
Vaieldamatult on vee-ettevõtete varad pika elueaga ning vajavad investeeringuid pikema aja jooksul. Väljaarenenud rahvusvaheliste regulatsiooniteooriate kohaselt arvestatakse infrastruktuuriettevõtete tariifipoliitika määramisel olemasolevate varade kvaliteeti, tulevikuinvesteeringuid, ligipääsu kapitalile, toote ja teenuste kvaliteedinäitajaid, kohalikke olusid ning efektiivsuse parendusi. Antud juhul ei ole Konkurentsiamet oma hinnangutes arvestanud ühegagi nendest teguritest. Kuid võimupiiridest üleastumine ning bütsantslike meetoditega börsifirma ründamine ei too mingit kasu tarbijaile.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud leping vastab täielikult Eestis kehtivatele õigusaktidele. Pooled on seni lepingut täitnud nõuetekohaselt ja heas usus. Väljundipõhine leping keskendub nii klienditeeninduse- kui keskkonnahoiunõuetele vastavuse parendamisele.. Tallinna veefirma tegevust reguleerib üle 90 erinevate teenustaseme, mille mittetäitmisel rakenduvad ettevõtte suhtes rahalised sanktsioonid. Teenuslepingu suhtes täielikku mõistmatust üles näidates on Konkurentsiamet otsustanud ignoreerida peale erastamist märkimisväärselt paranenud AS Tallinna Vesi teenuste ning toote kvaliteeti. Konkurentsiameti poolt on seejuures ebakorrektne väita, et „see ei ole normaalne majandustegevus, et 10 aastat kogutakse raha, et saaks 11. aastal investeerida“.
Tänu AS Tallinna Vesi poolt kaheksa aasta jooksul tehnoloogiasse, protsessidesse, inimestesse ja seadmetesse tehtud investeeringutele on tallinlastel puhtam joogivesi, puhtamad mererannad, väiksemad veekaod, vähem veekatkestusi ning paranenud klienditeenindus. Saavutatud efektiivsuse ning asjatundliku finantsjuhtimise tulemusena on ettevõte suunanud kohalikku majanduskeskkonda üle 2,5 miljardi krooni dividendide ning tulumaksu näol. Veelgi olulisemalt ei toimu järgmise 10 aasta jooksul reaalseid tariifitõuse, vaid vee-ja kanalisatsiooniteenuste hinnad muutuvad lepingu kohaselt vaid tarbijahinnaindeksi võrra ning kõikide tulevaste investeeringute finantseerimiskulud ning –riskid on täielikult ettevõtte kanda.
AS Tallinna Vesi viidi Tallinna börsile 2005. aastal. Esimene avalik aktsiate pakkumine alates 1998. aastast oli oluline verstapost nii ettevõttele kui ka Eesti majanduskeskkonnale. Rahvusvaheliste investorite positiivne huvi viis aktsiate mitmekordsele ülemärkimisele. Tänu sellele hinnatakse tänasel päeval AS Tallinna Vesi turuväärtuseks üle 3 miljardi krooni. Ka Tallinna börsi jaoks positiivselt mõjunud edukas börsileminek aitas kaasa kohaliku börsimaailma arengule ning lõi soodsa pinnase ka edasiste IPOde korraldamiseks. AS Tallinna Vesi on võitnud mitmeid auhindu oma finantsaruandluse ning korporatiivse juhtimise kõrge taseme eest.
Mõistame, et tulekul on üleminekuperiood riikliku regulatsiooni kehtestamiseks. Seda ei tohi teha kiirustades ning lühiajalist poliitilist kasu silmas pidades. Riiklikule regulatsioonile ülemineku ajakava peab kattuma kogu veemajanduskeskkonna Euroopa Liidu veeraamdirektiivist tuleneva ümberkorraldusega. Selle restruktureerimise lõpuks on muutunud vee-ettevõtete arv ning nende profiilid nii erinevad, et praegustest võrdlustest ei oleks enam kasu. Regulatsioon peab arvestama investeerimisvajadusi, kohalikke olusid, teenustasemeid, kapitalitootlikkust aktsionäridele ning hinnakujundust mitmeaastase perioodi kohta. Selle ellurakendamisele peab eelnema piisav aeg ettevalmistuseks, analüüsiks, konsultatsioonideks ning otsuste tegemiseks.