Kohalike valimiste aastal on mõistetav, et kolmandikku Eestist teenindav infrastruktuuriettevõte on surverühmade huvipunktis. Kurb, kui huvirühmade õiguste kaitsmise sildi all valmistutakse populistlike rünnakutega valimiskampaaniaks ning konstruktiivse dialoogi asemel seatakse löögi alla oma tööd ausalt ja hästi tegevaid AS Tallinna Vesi spetsialiste. AS Tallinna Vesi ei saa oma tegevuse planeerimisel lähtuda valimisteaastast, erinevate huvirühmade poolsest õiglustunde tõlgendusest või populistlikest üleskutsetest. Vastutame iga päev 430 000 inimesele puhta joogivee tarnimise eest ning meid ümbritseva keskkonna hoidmise eest.
AS Tallinna Vesi enamusosalus müüdi aastal 2001 erastamiskonkursi võitnud parimale pakkujale, kelleks oli Briti-Prantsuse ühisettevõte International Water UU, kes maksis ettevõtte aktsiate eest 1,3 miljardit krooni. Eesti makromajanduslik keskkond oli kümnendi alguses märkimisväärselt sarnane praegusele majanduskliimale – ühiskond taastus majanduskriisi mõjudest ning mitmete ebaefektiivsete infrastruktuuriettevõte majandamine käis eelarveraskustes riigile ning kohalikele omavalitsustele üle jõu. Tallinlased maksid toona vee hinna eest 8 krooni ja 30 senti, kuid kulutatud raha eest said vastu teenust, mille puhul ei saanud kõnelda kvaliteedist ega jätkusuutlikkusest. Vee kvaliteet vastas 2001. aastal vaid 65% ulatuses nõutud normidele ning veekadude tase ulatus 35 protsendini, Tallinn kuulus ka Läänemere reostajate tippu.
Erastamise käigus võttis AS Tallinna Vesi kohustuse viia uute partnerite juhtimise all joogi- ning reovee kvaliteet pealinnas vastavusse enam kui 90 kvaliteedinõudmisega, mis määratleti nn. Teenustelepinguga, muutes Tallinna veefirma enim reguleeritud vee-ettevõtteks Baltimaades. 2009. aastaks on vee hind tõusnud 17 krooni ning 87 sendini kuupmeeri eest, kuid vastu saavad tallinlased 98% ulatuses kvaliteedinõudmistele vastavat kraanivett, lekete tase on viidud 17 protsendini ning Paljassaare reoveepuhastusjaama tehtud investeeringute tulemusena on Tallinn eemaldatud HELCOMi keskkonnalepinguga määratletud keskkonnaohtlike linnade nimekirjast. Veearved on endiselt väikseimad kommunaalkulud ning ei moodusta keskmisest leibkonna netosissetulekust üle 1,5 protsendi.
Ühtekokku on AS Tallinna Vesi omanikud investeerinud ligi 2 miljardit krooni, arvestades ka ettevõtte ostuhinda. Investeeringumahud on ületanud iga-aastaseid dividendimakseid ning ka mullu investeeriti 306 miljonit krooni võrkude laiendamiseks ning torustike rekonstrueerimiseks. Aastal 2001 kokku lepitud võrkude laiendamise kava sõltus ettevõtte ning Tallinna linna vahelistest kokkulepetest ning oleme kõigi nende aastate jooksul käitunud linnale võrdse partnerina, arvestades ka linna huvide ning võimalustega. Tallinna soovile vastu tulles lükatigi Tallinna kanaliseerimise projekti edasi ning jõuti 2007. aastal täna kehtivale kokkuleppele, mille kohaselt ehitab ja finantseerib AS Tallinna Vesi kõiki seonduvaid riske kandes aastatel 2008-2011 võrkude laiendamise programmi, mille kulud hüvitatakse ettevõttele kümne aasta jooksul.
AS Tallinna Vesi on tänu Tallinna börsil olemisele paljudest teistest ettevõtetest paremas positsioonis finantseerimisvõimaluste osas, sest edukas tegutsemine börsiettevõttena annab meile parema ligipääsu kapitalile, mida vajame stabiilsuse tagamiseks. Börsil noteeritud ettevõttena tuleb AS-il Tallinna Vesi vastata veelgi suurematele läbispaistvusnõuetele, kui teistel kommunaalettevõtetel. Aktsiate noteerimine Tallinna börsil aastal 2005 saigi teoks just selleks, et tallinlased saaksid osa ettevõtte edust. AS Tallinna Vesi aktsiad on konservatiivsed dividendiaktsiad. Samal ajal osutame kvaliteetset teenust ning meie teenuse hind on Eesti ülejäänud vee-ettevõtetega võrreldes keskmisel tasemel. Nende eesmärkide saavutamiseks peamegi üles näitama suuremat uuendusmeelsust ja efektiivsust.
Eesti suurima vee-ettevõttena, mis on hoolitsenud pealinlaste joogivee eest sajandeid, kanname lisaks vastutusele ka suurt teadmistepagasit – üle 300 töötajaga firmana koondame endas suuremat osa Eestis olevast veemajandusega seotud oskusteabest. Peame end kõhklemata oma valdkonnas kompetentsikeskuseks, mida täiendab veelgi ka strateegilise investori United Utilies poolt ettevõttesse toodud lisakogemus. Seda enam peame kummaliseks, et nimetatud oskusteavet arvestades ei ole AS-i Tallinna Vesi poole pöördutud seoses erinevate seaduseelnõude ettevalmistamisega või muude ettepanekute arutamiseks. Soovin siinkohal kinnitada, et me oleme valmis igakülgseks koostööks kõigi osapooltega ning me ei ole vastu regulatsioonialastele kõnelustele. Jagame siin kõik ühist eesmärki – luua professionaalne ning tasakaalustatud õiguslik regulatsioon kogu veesektori jaoks Eestis, mis arvestaks ka pikemaajalist perspektiivi ning kõigi vee-ettevõtete arenguvajadusi.
Lubame, et AS Tallinna Vesi on jätkuvalt efektiivne ning innovatiivne, sest ettevõte peab olema stabiilne partner tasakaalustamaks erinevaid sidusrühmi, kelle ees ta kannab vastutust.