Tänavuste torustikutööde puhul on Tallinna Vesi seadnud eesmärgi viia need läbi võimalikult märkamatult – 25% töödest tehakse kaevikuta meetodil ning ülejäänute puhul ollakse enamasti kaasteostaja suuremate ehituste raames.
„Suvi on peamine ajaperiood, kui saame ehitustöid teha ning eesmärk on teha seda nii, et linnaelu toimimist võimalikult vähe mõjutada,“ selgitas Tallinna Vee torustike planeerimise ja ehituse juht Marti Vaksmann. „Selleks rakendame uudset ja keskkonnasõbralikku kaevikuta meetodit ning samuti teeme koostööd Tallinna linna ja teiste partneritega, et teha oma tööd ära niigi toimuvate suuremate ehituste või arenduste raames,“ rääkis ta.
Tallinna Vee opereerida on ligi 3000 km torustikke, mis paiknevad Tallinnas, Sauel ja Maardus. Torustikutööd on vajalikud nii kvaliteetse veeteenuse toimimise tagamiseks, kui ka tõhusa kanalisatsiooni äravoolu kindlustamiseks. Kliimamuutustega kohanemiseks rajatakse ka nõuetele vastav lahkvoolne sademevee kanalisatsioon.
Tänavu suvel toimuvatest torustikutöödest toimub 25% uudse tehnoloogia toel kaevikuta meetodil, mis tähendab, et töid tehakse ilma ulatuslike kaevetöödeta. Sellise tehnoloogia puhul paigaldatakse uus toru kas vana toru sisse või rajatakse torustik kahe kaeviku vahelises osas maa alla puurimise meetodil. Sellised objektid on näiteks Tondiloo park, Masina ja Järvevana tee, Õismäe tee ja Nõlvaku–Männimetsa kollektori rajamine. Tööde planeerimise ja teostamise juures teeb Tallinna Vesi tihedat koostööd Tallinna linna ja teiste koostööpartneritega, nagu näiteks Utilitas Tallinna AS, et teha võimalikult palju töid ära üheaegselt ja häirida linnaelu ning liiklust nii vähe kui võimalik.
Vaksmanni sõnul on torude keskmine eluiga 40-50 aasta vahel, seega peab neid pidevalt uuendama. Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös välja töötatud torustike rekonstrueerimise strateegia aitab investeeringuid optimaalselt planeerida. „Investeeringutega vähendame veekatkestusest mõjutatud klientide arvu, ummistuste arvu ja keskkonnamõju. Meie tegevus on suunatud lekete ja avariide ennetamiseks, “ märkis Vaksmann.
Veevarustuse tagamise ja harjumuspärase reovee kanalisatsiooni toimimise kõrval on uueks oluliseks suunaks linnaruumis lahkvoolse süsteemi arendamine. Lahkvoolses süsteemis puhastatakse reovesi reoveepuhastusjaamas, kuid sademevesi juhitakse tagasi loodusesse. „Lahkvoolne süsteem on suunatud lahendama tänapäevastest kliimamuutustest ja suurenevast üleujutusohust tekkivaid probleeme,“ selgitas Vaksmann. Ta lisas, et lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni arendamine võimaldab vabastada reoveepuhasti ressursse, toetada pealinna arengut ja hoida Läänemerd puhtana.
Ülevaadet torustikuga seotud suuremate tööde toimumispaikadest Tallinnas saab vaadata lisatud kaardil: Tallinna Vee tööd (suvi 2024) – Google My Maps
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 24 900 kodu- ja äriklienti ning 470 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades. Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Suurimat osalust ettevõttes omavad Tallinna linn (55,06%) ja energiakontsern Utilitas (20,36%). 24,58% ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Tallinn börsil vabalt kaubeldavad.