Seoses Tallinna Vee Ülemiste veepuhastusjaama 95. aastapäevaga toimus 1. detsembril konverents nimega „Puhta vee päev“, kus esinejad jagasid kogemusi, mis on aidanud neil tagada teenuse järjepidevus kriiside ajal.
Urmas Vaino juhitud paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu, Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout, Utilitase tegevjuht Robert Kitt ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik. Räägiti koroonakriisi olulisematest õppetundidest ja tänastest väljakutsetest, mis on seotud energiakriisi, hinnatõusu ja Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisega.
Kõik esinejad tõid välja, et kuigi ettevõtetel on kriisiplaanid, siis koroonapandeemia näitas selgelt, et iga kriis ja ka kriisi etapid on erinevad ning nendeks pole võimalik täpselt valmis olla. Praegune aeg pakub nii inimestele kui ka organisatsioonidele topelt väljakutset – kiire hinnatõus ja inflatsioon teeb toimetuleku keeruliseks. Samal ajal tuleb teha investeeringuid energiatõhusamaks tarbimiseks ja süsiniku jalajälje vähendamiseks, mis tuleneb ELi kliimakokkuleppest.
Lahendust nähakse koostöös – näiteks teevad Tallinna Vesi, Watercom ja Utilitas koostööd infrastruktuuri arendamisel, sest ühiselt on hõlpsam leida ressursse uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedo tõi välja, et koostöökohad on olnud kohati väga üllatavad – näiteks tehti koroonapandeemia ajal koostööd Tallinkiga, kelle laevad pakkusid karantiinimajutust, et vähendada arstide ja õdede kontakte ja hoida neid võimalikult tervena.
Kriiside puhul on elutähtsate teenuste pakkujate jaoks kõige olulisem tagada teenuse järjepidevus ja kõige olulisem on see kõrge prioriteeditasemega asutustes nagu haiglad, hooldekodus, lasteaiad, koolid jt elutähtsa teenuse tagajad. Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ja AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik leidsid samuti, et koostöökohti on ettevõtetel mitmeid. „Seni oleme arvestanud, et juhul, kui kriisiolukorras peaks esinema ulatuslik veekatkestus, siis saame teha koostööd teiste piirkondade vee-ettevõtetega, siis lahendus võib olla isegi meile lähemal – näiteks Tallinki laevadel on samuti veemahutid,“ lausus Soovik.
Paneelis osalejad tõdesid, et nii koroonakriisis kui ka energiakriisis on tulnud teenuse toimimise tagamiseks astuda ajutiselt samm ajas tagasi. Utilitase tegevjuht Robert Kitt selgitas, et alates aprillist on ettevõte jälginud maagaasi börsihinda ja võtnud alternatiivina osaliselt kasutusele põlevkiviõli. “Rohepöörde mõttes on see tagasiminek, aga eluliselt vajalik, et tagada kriitilise infrastruktuuri teenuse toimimine,“ sõnas Kitt, kes lisas, et kütusepööre tuleb ära teha 2030. aastaks.
Ka Tallinki esindaja tõi välja, et pandeemia ajal võeti kasutusele kaks korda rohkem plastikut kui kasutati varem ja kuigi ühekordsed nõud, maskid, kummikindad, kilekatted jms olid koroonaviiruse leviku
peatamiseks vältimatud, siis üritab ettevõte nüüd plastiku kasutamise kogust jõuliselt vähendada. „Viimastel aastatel oleme vähendanud süsiniku jalajälge 44% reisija kohta. Jätkame seda tööd innovatsiooni ja teavitustegevuse abil ning ringmajanduse põhimõtteid järgides,“ kinnitas Mürk-Dubout, kes tõi näite laevakardinatest, millest õmmeldakse ostukotte.
Süsiniku jalajälje vähendamiseks on oluline nii koostöö kui ka tarbijate harimine. Mürk-Dubout tõi välja teadlikkuse kraanivee joomisel – kui eestlased joovad hea meelega kraanivett ka laevadel, kus kasutatakse Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud vett, siis soomlased joovad seda vähem ja rootslased eelistavad kindlalt pudelivett. Kuigi ühiselt tõdeti, et Eestis on tehtud head tööd teavitamaks, et kraanivesi on puhas joogivesi ja avalikud joogiveekraanid on sellele palju kaasa aidanud, tuleb seda teavitustööd pidevalt jätkata.
Peedo tõi näite haiglast, mis ostab igal aastal 100 000 euro eest pudelivett: „Tallinna kraanivesi on nii kõrge kvaliteediga, et see sobib pea kõikideks meditsiiniprotseduurideks. Vaid üht tüüpi kopsuhaigusega patsiendid on niivõrd tundliku immuunsüsteemiga, et nende ravis kasutatavat vett puhastame täiendavalt haiglas kohapeal.“
Kristiina Soovik tõi välja, et kuigi kraanivesi vastab 99,83% proovidest kõigile kvaliteedinõuetele, töötab ettevõte koostöös Watercomiga pidevalt selle nimel, et see kvaliteet säiliks ka torustikus. „Kõige väljakutsuvam periood on kuum suvi – kui osad asutused, näiteks lasteaiad, on suvel kinni, tekib probleem kinnistusisese torustikuga, mis seisab kasutamata ja seal võivad hakata arenema mikroobid. Uudse lahenduseks võtame uue aasta alguses kasutusele innovaatilise torustiku jääpesutehnoloogia. Eestis on paljude teiste riikidega võrreldes väga puhas kraanivesi ja me oleme esimene riik Põhja-Euroopas, kes hakkab oma torustikku jääpesumeetodil puhastama, et vee kvaliteet ka seal säiliks.“
Kriisidega toime tulla aitavad lisaks kriisiplaanile pidevad õppused ja võime kiirelt reageerida. Agris Peedo sõnul tuleb õppusi läbi viia kogu aeg, sest nende käigus selguvad kitsaskohad. Näiteks viidi Mustamäe meditsiinilinnakus augustis läbi test – haiglal on kolm kohapealset elektrigeneraatorit ja kuna elektri börsihind oli väga kõrgel tasemel, otsustati viia linnak testi käigus üle varugeneraatoritele. „Saavutasime küll rahalise kokkuhoiu, aga selgus, et kuigi generaatorid on ette nähtud vastu pidama 72 tundi, kuumenes üks kolmest generaatorist üle juba pooleteisetunnise kasutamise järel. Sellised testid on ülivajalikud ja peame neid tegema pidevalt, sest nüüd oleme paremini valmis juhuks, kui elekter peaks päriselt ära minema või esineb mõni muu ettenägematu kriis,“ selgitas Peedo.
Ürituse galerii Tallinna Vesi Facebookis
Järelvaatamislink: tallinnavesi.worksup.com
