Läheneva rahvusvahelise veepäeva puhul tasub meenutada, et igaühe igapäevased harjumused mõjutavad otseselt seda, kui puhas on vesi, mis tagasi merre jõuab. Iga kraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma – ja selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Eesti suurima vee-ettevõtte AS Tallinna Vesi tegevjuht Aleksandr Timofejev.
22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva, mille tänavune fookus on liustike säilitamisel ja nende rollil globaalses veeringluses. Kuigi Eestis liustikke pole, on teema ka meie jaoks oluline, sest on veeringlus meie igapäevaelu lahutamatu osa – tarbime igapäevaselt kuni 150 000 kuupmeetrit põhja- ja pinnavett, mis läbib teekonna veepuhastusjaamast kodudesse ja asutustesse ning sealt reoveepuhastusjaamadesse.
Veekasutuse probleem ja väljakutsed
Meie harjumused vee kasutamisel mõjutavad otseselt keskkonda. Paljud ei mõtle, et WC-potti või kraanikaussi visatud jäätmed põhjustavad tõsiseid probleeme reoveepuhastusprotsessis ja koormavad asjatult kogu süsteemi. Niisked salvrätid, vatitikud, mähkmed, toidujäätmed, köögirasv, vanad ravimid ning ohtlikud kemikaalid satuvad sageli kanalisatsiooni, kuigi nende õige koht on mujal.
Kasvavaks väljakutseks on ka mikroplasti ja ravimijääkide sattumine reovette. Need on raskesti filtreeritavad ained, mis võivad lõpuks jõuda meie veekogudesse ja mõjutada negatiivselt vee-ökosüsteeme. Nende efektiivne eemaldamine nõuab täiendavaid investeeringuid ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi.
Samal ajal on oluline ka suurenev surve energiatõhususele. Reoveepuhastus on energiamahukas protsess ning keskkonnasäästlike lahenduste leidmine energia tootmiseks ja tarbimiseks on üha olulisem prioriteet.
Tehnoloogia ja investeeringud puhta vee nimel
Eesti suurimas reoveepuhastusjaamas Paljassaares puhastatakse iga päev üle 500 000 inimese reovett – keskmiselt 130 000 kuupmeetrit ööpäevas. See 18-tunnine puhastusprotsess on tehnoloogiliselt keerukas, kuid äärmiselt tõhus – paljudes parameetrites saavutatakse 95-protsendiline puhastusefektiivsus, mis vastab või ületab Euroopa Liidu rangeid nõudeid.
Tallinna Vesi on viimase viie aasta jooksul investeerinud reoveepuhastusse üle 25 miljoni euro. Need investeeringud on aidanud oluliselt parandada puhastusprotsessi kvaliteeti ja tõhusust. Eelmisel aastal eemaldati reoveest 735 tonni prahti, 324 tonni liiva ja kruusa, 1853 tonni lämmastikku, 249 tonni fosforit ning tuhandeid tonne muid saasteaineid. Ilma nende ainete efektiivse eemaldamiseta oleks Läänemere eutrofeerumine ehk vetikate vohamine märkimisväärselt suurem probleem ja meie ökosüsteemid kannataksid oluliselt suurema koormuse all.
Keeruline ja ressursimahukas reoveepuhastus
Reoveepuhastus Paljassaares on mitmeetapiline protsess, mis algab mehaanilisest puhastusest, kus kaasaegsed võreseadmed eemaldavad reoveest tahkeid jäätmeid nagu toiduosakesed, plastik ja pakendid. Võrede abil eemaldatakse reoveest iga päev umbes 2000 kg prahti.
Seejärel juhitakse reovesi liivapüüduritesse, mis eemaldavad veest liiva ja esmase rasva. Päevas eemaldatakse umbes 1000 kg liiva ja 100 kg rasva. Edasi liigub reovesi eelsetititesse – need on suured mahutid, kus orgaanilised ja anorgaanilised osakesed settivad põhjamudaks, mida hiljem edasi töödeldakse. Eelsetitites eraldatakse reoveest suurem osa rasvast.
Sellele järgneb bioloogiline puhastus aerotankides, kus mikroorganismid lagundavad reovees sisalduvaid orgaanilisi aineid. Järelsetitites suunatakse vesi aeglaselt läbi setitusbasseinide, kus aktiivmuda settib põhja. Järelsetitid töötavad sarnaselt eelsetititega ja selle protsessi lõpus näeb puhastatud vesi juba üsna läbipaistev välja.
Reoveepuhastusprotsess lõpeb järelpuhastusega biofiltrites, mille tõttu on meie heitvee näitajad ligi kaks korda paremad seadusega nõutud piirväärtustest.
Tänu nendele sammudele on Tallinna heitvee näitajad ligi kaks korda paremad seadusega nõutud piirväärtustest.
Reovesi kui väärtuslik ressurss ringmajanduses
Reoveepuhastuses on võimalik rakendada ka ringmajanduse põhimõtteid. Reovesi pole pelgalt jääde, vaid väärtuslik ressurss. Paljassaare puhastusjaamas toodetakse kääritusprotsessist saadavast biogaasist uues koostootmisjaamas soojus- ja elektrienergiat, mis katab täielikult jaama soojusvajaduse ja poole elektrivajadusest.
Tulevikuplaanides on koostöös Utilitasega hakata kasutama reovee soojusenergiat ka keskkonnasõbraliku kaugkütte tootmiseks. Lisaks töödeldakse kääritatud setet kvaliteetseks haljastusmullaks, mida pakutakse tasuta kõigile huvilistele.
Kuidas iga inimene saab aidata
Reoveepuhastuse edukus ei sõltu ainult tehnoloogiast ja investeeringutest, vaid ka meie kõigi käitumisest. Igaüks saab anda oma panuse, järgides lihtsaid põhimõtteid:
- WC-pott ei ole prügikast – sinna ei tohi visata niiskeid salvrätte, vatitikke, mähkmeid või muid tahkeid jäätmeid.
- Toidujäätmed kuuluvad komposterisse või biojäätmete konteinerisse, mitte kanalisatsiooni.
- Köögirasv ja -õli tuleb koguda eraldi ja nõuetekohaselt utiliseerida.
- Vanad ravimid ja ohtlikud kemikaalid tuleb samuti eraldi koguda ja viia vastavatesse kogumispunktidesse.
Mida vähem mittevajalikke jäätmeid kanalisatsioonisüsteemi koormab, seda efektiivsemalt ja väiksema keskkonnamõjuga suudab reoveepuhastusjaam toimida.
Rahvusvahelise veepäeva lähenedes on paslik meelde tuletada, et meie eesmärk on suunata Läänemerre tagasi sama puhas vesi nagu see pinna- ja põhjaveena veepuhastusjaama jõuab. Keskkonna jalajälge saame vähendada koostöös – mida teadlikum ja keskkonnast hoolivam on iga tarbija, seda vähem ressursse kulub ja seda puhtamana hoiame oma veekogusid tulevastele põlvedele.
Artikkel avaldati 21. märtsil Äripäeva Kestlikkusuudiste portaalis, vaata SIIT.