Soovime olla veelgi rohkem näoga kliendi poole. Seetõttu vaatasime üle ning uuendasime lubadused ja tähtajad, millest klientide teenindamisel Tallinna Vees lähtume ning koondasime need kokku meie kodulehele Tallinna Vee lubadused kliendile – Tallinna Vesi. Kokkuvõtlikult on meie lubadused järgmised:
● Tagame kvaliteetse joogivee
● Hoiame ümbritsevat keskkonda
● Vastame klientide pöördumistele kiiresti
● Oleme klientide kaebuste lahendamisel põhjalikud
● Oleme täpsed
● Peame kokkulepetest kinni
Lubaduste täpsema lahtikirjutuse ja tähtaegadega saate tutvuda meie kodulehel.
ÜVK arendamise kava peamised tulemid
Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (aastateks 2023-2034) ühe peamise tulemina uuendatakse järgmise 12 aasta jooksul 20% vee- ja kanalisatsiooni torustikust.
Kokku on plaanis rekonstrueerida ja rajada ca 245 km veetorustikku, mille käigus vahetatakse välja kõik üle 400 mm läbimõõduga terasest veemagistraaltorustikud, mis on vanemad kui 50 aastat. Torustike keskmise eluea langus tähendab omakorda vähem ummistusi, katkestusi ja veelekkeid. Ühtlasi tagavad tänapäevased standardid (sh kaasaegsed materjalid – malm ja plast) vee liikumise vee- ja kanalitrassis takistusteta, hoides voolukiiruse piisava ja ühtlasena. Meie soov on tagada torustike toimepidavus ja jätkusuutlikkus, mistõttu võtame kasutusele ka täiendavad sulgeseadmed, mis aitavad oluliselt vähendada avariist mõjutatud inimeste hulka.
Muuhulgas on kavas rekonstrueerida kogu Mustamäe ja Õismäe reoveekanalisatsioon. Kasutades selleks keskkonnasõbralikku kaevikuta meetodit, ei vaja rekonstrueerimistöödeks suletav piirkond uuesti asfalteerimist, mis võimaldab tegutseda kiiresti ja tagab sealjuures väiksema häiringu nii elanikele kui ka linnaliiklusele. Ühtlasi on oluline toonitada, et väiksem keskkonna jalajälg = vähem jääkaineid.
Lisaks on plaanis arendada Kesklinna, Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni, mis strateegliste eelvooludega tagab nendes piirkondades väiksema üleujutuste riski ja aitab kaasa kaasaegsele linnaruumi arengule.
Üleujutusriski maandamine
Kliimamuutusest tingituna on Eestis sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, sh sadude intensiivistumine. Näiteks 2023. aasta suvel sadas 4 tunni jooksul Tallinnas üle 2/3 aastate 1991–2020 keskmisest juulikuu sademete hulgast, milleks on 67mm. Hetkelised vihmahood on olnud kohati üle 1,0 mm/min. Teedele valgunud vee kogus oli nii suur, et restkaevud ei suutnud kogu maapinnale voolanud vett vastu võtta. Ühtlasi tekib paisutus ka ühiskanalisatsioonis.
Kahjuks pole ka edaspidi võimalik üleujutusi 100% vältida. Seda põhjusel, et ekstreemset vihmavee vooluhulka ära juhtivaid väga suuri torustikke pole võimalik rajada, sest need lihtsalt ei mahuks linnaruumi ära ning ei oleks ka majanduslikult mõistlikud: on ehituslikult kallid ja ei toimi isepuhastuslikult ehk lisanduvad suured opereerimiskulud. Kindlasti saame aga öelda, et edaspidi leevendab sademeveega seonduvaid probleeme oluliselt Kesklinna ja Põhja-Tallinna sademevee kanalisatsioonisüsteemi ümberehitamine lahkvoolseks ja spetsiaalsete immutusalade rajamine tänavatele, sademevee kogumine ja taaskasutamine. Neid tegevusi näeb ette järgmise 12 aasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mis valmis Tallinna Veel koostöös Tallinna linnaga.
Tahame rõhutada, et üleujutuse ohu vähendamisse saavad olulise panuse anda ka arendajad, projekteerijad ja maaomanikud, aga ka iga elanik ise, kui kinnistute planeeringutes hakatakse senisest rohkem arvestama ekstreemsete ilmastikuolude mõjudega. Näiteks kavandama maja ehitamist/renoveerimist selliselt, et ei tekiks üldse või kaitstaks tõhusalt üleujutusohuga ruume. Kõik ruumid, mis on madalamal tänavapinnast, on teatava üleujutusriskiga. Üleujutuse riski maandamiseks saab vähendada oma kinnistutel kõvakattega pindade osakaalu, panustada immutamisse ja vihmavee kogumisse ning haljastusse. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, kuidas tagada, et vesi ei saaks neisse ruumidesse tungida läbi kanalisatsioonisüsteemi seestpoolt või vihma/lumesulamisena väljastpoolt.
Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt vastutab omanik kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide ja pindade kanalisatsiooni kaudu tekkiva üleujutuse eest. Lihtsamalt selgitades on paisutustasemeks maapinna tase esimese tänaval asuva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusel. Kõik ruumid, mis asuvad sellest tasemest madalamal, on allpool paisutustasemest ehk üldjuhul on keldrikorrus paisutustasemest allpool. Paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse tuleb kinnistu omanikul lahendada oma seadmetega ning omal kulul.
Seetõttu on väga oluline üle vaadata, missugune oluline vara üleujutusriskiga ruumides paikneb, kas seal on elektrisüsteemid või -seadmed ning ennetada võimalike kahjude teket. Lihtsaimaks vahendiks üleujutuse eest kanalisatsioonisüsteemi kaudu on tagasilöögiklapi paigaldamine, kuid seda tuleb teha õigesti! Ehk klapiga peavad kaitstud olema ainult need ruumid, mis paiknevad allpool paisutustaset. Vastasel juhul, kui kaitstakse klapiga kogu hoone süsteemi, tuleb paisutuse tekkel katkestada ka veetarbimine hoones, muidu paisutatakse ülemiste korruste poolt kasutatav vesi keldritasemel ikkagi hoonesse. Klapp vajab regulaarset hooldust, et see toimiks korrektselt. Kui klapp pole lahenduseks, saab paigaldada allpool paisutustaset olevate ruumide kaitseks ja vee ärajuhtimiseks ka pumpla.
