18.12.2012.a. sai AS Tallinna Vesi Majandus- ja Kommunikatsiooniministrilt vastuse 10.09.2012.a. saadetud päringule. Ministeerium teatas vastuses, et Konkurentsiamet ja Ameti peadirektor on rakendanud nii AS-i Tallinna Vesi kui ka teiste Konkurentsimeti poolt reguleeritud ettevõtete (s.h. Kunda) puhul ühtseid hinnaregulatsiooni põhimõtteid ega ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Ministeerium on teinud eelmainitud otsuse, kuna leitakse, et AS-i Tallinna Vesi rahvusvahelist erastamislepingut ei saa austada, sest tegu on aktsiate ostuga (s.t. aktsiad varadena), samas kui Kunda puhul ostsid asjaosalised küll mitte aktsiaid, vaid varasid, mistõttu antud lepingu tingimusi tuleb austada.
Taoline erinev kohtlemine on ilmne, kui vaadata Eesti ametivõimude poolt korduvalt kasutatud sõnastust AS-i Tallinna Vesi tariifitaotluse tagasilükkamisel. Tsiteerides:
“Lähenemist, mille kohaselt tuletataks reguleeritava vara väärtus kahe osapoole vahel kokkulepitud ettevõtte väärtusest, ei saa pidada põhjendatuks. Juhul kui eelnimetatud ebaõiget põhimõtet järgida, peaks erastamistehingust tingituna tõusma veeteenuse hind tarbijatele üksnes põhjusel, et suureneb reguleeritava vara väärtus. Ainuüksi erastamislepingu sõlmimisega aga ei toimu ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemis parendavaid muutusi (ei teostata uusi investeeringuid) ning aset leiab üksnes omanikuvahetus”.
Kui kasutada eelmainitud paragrahvi ja teha selle sõnastuses üksnes kohendusi (muudatused on kajastatud suurte tähtedega) Kunda puhul, mille lepingu on Eesti ametivõimud kuulutanud seadusega täielikus kooskõlas olevat, on Eesti ametivõimud andnud mõista täiesti vastupidisest otsusest:
“Lähenemist, mille kohaselt tuletataks reguleeritava vara väärtus kahe osapoole vahel kokkulepitud ettevõtte väärtusest, SAAB pidada põhjendatuks. Juhul kui eelnimetatud ÕIGET põhimõtet järgida, peaks ERAMÜÜGItehingust tingituna tõusma KÜTTEteenuse hind tarbijatele üksnes põhjusel, et suureneb reguleeritava vara väärtus. Ainuüksi ERAMÜÜGI lepingu sõlmimisega aga ei toimu KÜTTEsüsteemis parendavaid muutusi (ei teostata uusi investeeringuid) ning aset leiab üksnes omanikuvahetus”.
Seaduse ja määruse rakendamisel ilmnev erinevus on selge ning diskrimineerib AS-i Tallinna Vesi rahvusvahelist erastamislepingut, eelistades seejuures eramüügi-ostu tehingut. Ettevõte leiab, et antud hiljutine tõendusmaterjal kinnitab veelgi enam Ettevõtte väiteid selle kohta, et erastamisleping on alati olnud kooskõlas Eesti seaduse ning praktikaga. Asjaolu, et regulaator ei austa Ettevõtte erastamislepingut raamatupidamislike iseärasuste tõttu rikub head regulatiivset tava.
Seda enam, et AS-i Tallinna Vesi rahvusvahelise erastamislepingu aadressil tehtud väited on täiesti ebakorrektsed. Esiteks oli Ettevõtte erastamise näol tegu turu juhitud rahvusvahelise riigihankega , mis teostati EBRD täielikul toel. See ei olnud kahe osapoole vahel sõlmitud eramüügi kokkulepe. Teiseks oli rahvusvahelise erastamislepingu peamiseks nõudeks, et vee-ja reovee kvaliteedis toimuks märgatav paranemine. Eestisse kutsuti rahvusvahelisi ettevõtteid selleks, et eelmainitud parendused tehtaks kiiremini ja efektiivsemalt ning seda kõike on Ettevõte ka teinud.
AS Tallinna Vesi soovib oma aktsionäre teavitada, et Ettevõte teeb kõik endast oleneva, et antud vaidlusele lahendus leida.