Ühisveevärgi magistraaltorustikud Tallinnas on kas plastist, terasest või malmist – need on kaasaegsed ja ohutud materjalid. Tina kasutamine veetorustikes lõppes 20.sajandi alguses ning seda kasutati üksnes osade majaühenduste puhul, samal ajal rajati majaühendusi nii terasest kui ka malmist. Valdav enamus ehitistest ja torustikust Tallinnas on oluliselt uuem ning seal tina enam ka majaühenduste materjalina kasutusel ei olnud. Seega üldiselt on kraanivesi ohutu ning selle kvaliteet on nii vee-ettevõtte kui ka Terviseameti pideva järelevalve all. Aasta jooksul teeb ainuüksi Tallinna Vesi üle 3000 veeproovi.
Täpsed andmed vanade, enne 20. sajandi algust paigaldatud majaühenduste materjalide osas kahjuks puuduvad ja tihti selgub materjal alles kaevetööde käigus. Nagu eespool kirjas, paigaldati ka sel ajal majaühendusi nii terasest kui ka malmist ja tinast. Kui meie ettevõte on kuskil veeavariiga seotud töid tehes tuvastanud tinatorustikuga majaühenduse lõigu, siis oleme selle välja vahetanud kaasaegsest materjalist veetorustiku vastu. Ühe aasta jooksul uuendab ja rajab Tallinna Vesi ligi 45 km ulatuses torustikku.
Täiendavalt on erinevate proovide võtmisega selgitatud välja, et vesi tinatorustikus võib ületada pliile kehtestatud piirmäära vaid siis, kui vesi saab torustikus pikalt seista ehk ei leia kasutust.
Üldine soovitus on torustikus seisnud vett mitte kasutada, vaid lasta veel veidi aega joosta ja tarbida värsket vett. Kahtluse korral saab lasta laboris teha veeanalüüsi ning soovitame seda kindluse saamiseks teha. Vee-ettevõtte poolt teeme täiendavaid analüüse pidevalt ka ise, meie poolt tehtud analüüsides ei ole plii tase ületanud lubatud piirmäära (10 µg/l). Meedias kajastatud näitega Kadriorus asuvas hoones tegeleme edasi ning võtame täiendavaid veeanalüüse olukorra täpseks uurimiseks.
Lisamärkusena veel, et tinatorude temaatika ei ole unikaalne Eestiga seotud teema, seda on laialdaselt käsitletud nii teistes Euroopa riikides kui ka näiteks USAs.