Kui ESG tegevused on võimalik päevapealt “ära jätta”, siis pole neid tegelikult olnudki, kirjutab Tallinna Vee keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
Hiljuti käis meediast lainena läbi, et paljud organisatsioonid on jätkusuutlikkuse tegevusi kas oluliselt vähendamas või lausa lõpetamas. Töölt on vabanenud selle valdkonna spetsialiste ning keskendutakse pigem inimeste elujärje parandamisele kui looduskeskkonna kaitsele.
Neid organisatsioone, mis saavad looduskeskkonna, ühiskonna ja läbipaistva juhtimisega seotud tegevused ehk ESG tegevused lõpetada päevapealt ära nii, et see neid ei kahjustaks, ei ole olemas. Lõpetada saavad ja soovivad vaid need, kel pole selle termini taga tõelist sisu olnud.
Aruandlus kui kirss tordil
Euroopa majanduskeskkond on standardiseerimisest ning teadmiste ja turgude ühendamisest siiani palju võitnud. Kahtlemata on meie ühtsel turul kõige kangemad nõudmised kvaliteedile, ohutusele, töötajate ja tarbijate heaolule ning järjest enam ka keskkonnahoiule. Need kõik on tähtsad nii inimeste, kogukondade, looduse kui ka ettevõtluse kestmise seisukohast.
Aruandlus on vaid vorm, milles neid teemasid ühtsemas formaadis ja üheselt mõistetavamalt esitleda saab. See on kirss tordil, millega võetakse sõnas ja pildis kokku tehtud töö ning eesoleva teekonna pikkus. Aga kui pole torti, siis tundub ka kirss hapu.
Kui vabatahtlikest kestlikkuse juhistest liiguti paari kümnendi jooksul Euroopa Liidus hoopis kestlikkusdirektiivini, sai selles sisalduvatest nõuetest kiiresti bürokraatia absoluutne võrdkuju. Kahjuks on see tekitanud ka arusaama, justkui seisnekski ESG vaid tuhandete Exceli ridade täitmises, devalveerides tehtud sisulist tööd ja ekspertide panust. Nii mõjus direktiiv ise valdkonnale sama kehvasti kui siin-seal ESG mõiste alt pakutav rohepesu, mille vastu see hoopis võitlema pidi.
Samas on kiiduväärt, et viga on mõistetud ning uus versioon on juba palju mõistlikum.
Ilujutu asemel kokkuhoid
Selleks, et inimesed ja organisatsioonid saaksid asjadest võimalikult ühtemoodi aru, on arukas alustada ühisosa leidmisest. Selle leiab kestlikkuse juhtimises väga hõlpsalt ressursside (kokku)hoiu kaudu, mis väljendub kestlikkusaruandluses nn topeltolulisuse hindamises. See tähendab, et valdkondade eri teemasid kaalutakse ka majandusliku prisma kaudu. Millised teemad on organisatsioonile eluliselt tähtsad, milleta ei tuldaks toime?
Tallinna Vee seisukohast on selleks vesi ja kvaliteet. Meie sihtrühmadele on puhas vesi elutähtis ning nii ka meile.
Samuti on meie tarbijatele oluline teenuse soodne hind. Nii on loomulik, et investeerime erinevatesse energiakokkuhoiumeetmetesse nagu hiljutine koostootmisjaam või joogi- ja reoveejaamade protsesside optimeerimine. See võimaldab meil kulutada vähem ressursse – nii raha kui ka energiat – ja pakkuda lõpptarbijale taskukohast hinda.
Kliimamuutustega kaasas käivate riskide hindamine on samuti pikaajaline kohustus, mis aitab varakult uute oludega kohaneda ning vähendab nii saastumis- kui ka üldiste veekahjude riski. Sellest lähtuvalt ehitame Stroomi randa settetiiki ning Tammsaare teel koostöös linnaga säästlikke loodussõbralikke sadeveelahendusi. Ikka selleks, et järjest suuremad vihmaperioodid meile kõigile kahju ei teeks. Need on pikaajalise tasuvusega investeeringud, millel on veelgi pikaajalisem positiivne tulem.
Õppida on palju
Kestlike lahenduste otsimisel kohatakse palju uut ning tehakse nii vigu kui ka avastusi. Me oleme võtnud omaks suhtumise, et jagame oma kogemust ja peame oluliseks ka teistelt õppimist. Kõigil, ka meie tarbijatel ja investoritel on sellest vaid võita.
On veel üks teema, mille pärast peavad Eestis paljud organisatsioonid muret tundma ja vaeva nägema. Selleks on töötajate ohutus. Excelisse taandatuna saavad sellest haiguspäevad, hüvitised ja kurvemal juhul rasked tööõnnetused. Tegelikus elus on need aga sõbrad, naabrid ja sugulased, kes halbade kokkusattumuste, kuid liiga tihti ka hooletult seatud töökeskkonna tõttu tervisekahju kannatavad. Kelle pere seetõttu kas ajutiselt või jäädavalt sissetulekust ja turvatundest ilma jääb.
Meie soov on ka edaspidi kasutada kõiki võimalusi ja maandada kõiki riske ettevõtte tegevustes, mis puudutavad looduskeskkonda, ühiskonda ja läbipaistvat juhtimist.
Artikkel avaldati Äripäevas