22. märtsil tähistatakse maailma veepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu puhta kraanivee väärtuslikkusele. Eesti inimene on joogivee hoidmisel Euroopa keskmisest säästlikum ja vee tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, tõi välja Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.
Tallinna Vee 2023. a andmed näitavad, et keskmiselt kasutab üks inimene ööpäevas 94 liitrit kraanivett. Kui 2022. aastal kasutas üks inimene keskmiselt 95 liitrit vett, siis 2020. ja 2021. aastal oli kogus suurem ja ööpäevas kulus tarbijal keskmiselt 99 liitrit vett.
Koduste majapidamiste veetarbimise muutumist saab ühelt poolt selgitada teadlikkuse kasvuga – näiteks on rohkem inimesi mõistnud, et muru või õuetaimede kastmiseks pole kraanist lastav puhastatud joogivesi keskkonnasõbralik lahendus ja selleks sobib ideaalselt hoopis lume sulamisel või vihmasaju ajal kogutud vesi. Teisalt tulenevad tarbimise muutumise põhjused koroonapandeemiast. Inimesed viibisid 2020-2021. aastatel rohkem kodus ja ka vett kulus seal rohkem. Samal ajal vähenes avalike asutuste veetarbimine, näiteks ujulates, spaades, hotellides ja spordiklubides oli oluliselt vähem kliente ja seal kasutati ka vähem kraanivett.
2019. aastal – enne koroonaviiruse puhangut – kasutas üks inimene keskmiselt 87 liitrit olmevett ööpäevas. Kodumajapidamiste kasvanud veevajadus tuleneb pandeemia käigus muutunud elustiilist, sest üha rohkem inimesi kasutab hübriidtöö võimalusi ja kodus viibitud aeg on suurenenud.
Eesti veetarbija on Euroopa Liidu keskmisest säästlikum
Kui Eesti inimene kasutab keskmiselt 90 liitrit olmevett ööpäevas, siis Euroopa Liidu keskmine näitaja on oluliselt kõrgem – 130 liitrit vett inimese kohta. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks, duši all käimiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett ehk arvesse läheb kogu vesi, mida kraanist joosta lastakse. Kui arvestada, et keskmisesse vanni mahub 150 liitrit vett, siis kasutas üks Euroopa keskmine inimene eelmisel aastal kokku ligikaudu 316 vannitäit vett. Eesti keskmine inimene aga 229 vannitäit, mida on kõigi elanike ja aasta peale kokku märkimisväärselt vähem.
Euroopa Liidus tervikuna liigutakse selles suunas, et kasutada vett järjest säästlikumalt. Joogivesi on väärtuslik ressurss ja sellele kehtivad väga ranged kvaliteedinõuded, seega pole mõistlik joogiks ja söögitegemiseks sobilikku vett kasutada näiteks põllumajanduses või auto pesemiseks, kui on võimalik kasutada muid lahendusi. Seoses kliima soojenemisega on põuaperioodid ja veepuudus jõudnud ka Euroopasse. Näiteks Küpros, Belgia ja Kreeka kasutavad kuumematel suvekuudel ära 80 protsenti oma taastuvast veevarust, mis muudab riigi kuumaperioodil väga haavatavaks.
Euroopa Liidu säästlikumad kraanivee tarbijad elavad ülemaailmse andmebaasi Statista andmetel Maltal, Slovakkias ja Bulgaarias. Elanike keskmise ööpäevase joogivee tarbimise tabelis olid Eesti tarbijad 2021. aastal läbi viidud uuringu valimisse kuulunud 26 Euroopa riigist vee säästmisel 7. kohal. Kõige rohkem vett kulus Itaalia, Norra ja Rootsi inimestel.
2023. a novembris viis Kantar Emor läbi uuringu Tallinnas ja Harjumaal Tallinna Vee klientide hulgas, mis näitas, et kraanivett joob 89 protsenti tarbijatest. Usaldus kraanivee osas on kasvanud – aasta varem eelistas joogiks kraanivett 3 protsenti vähem inimesi.
Värske kraanivesi on kõige keskkonnasõbralikum ja tervislikum jook ja puhast vett tuleks Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel juua 6-8 klaasi ehk 1,5-2 liitrit päevas. Harvardi Meditsiinikooli info alusel on piisav veejoomine tervisele ülioluline, sest see on elutähtis toitaine rakkude arenguks ja taastootmiseks ning reguleerib higistamise kaudu kehatemperatuuri. Vesi transpordib hapnikku üle kogu keha ja ka vajalikud süsivesikud ja valgud jõuavad vereringesse vee abil. Vesi aitab kehal jääkainetest vabaneda, mõjub hästi lihastele ja seedimisele, niisutab limaskesta, kaitseb põrutuste eest, aitab võidelda väsimuse vastu ning saavutada head enesetunnet.
Tervisele parim on värske kraanivesi
Kui vesi enne tarbimist pikalt seisab, langevad selle kvaliteedinäitajad. Seetõttu ei tasu hoida joogivett päevade viisi pudelis või veekannus, vaid lasta joomiseks kraanist võimalusel alati värske vesi. Samuti kaotab kvaliteeti torustikus pikalt seisnud vesi. Näiteks, kui minna kevadel suvilasse, mida pole talvel kasutatud, tasub lasta vett enne tarvitamist kraanist mõnda aega joosta. Muidugi võib seisnud vett kasutada kastmiseks või majapidamistöödeks, aga joogiveeks see ei sobi. Nii nagu seisva veega jooginõud vajavad pesemist, vajavad ka torud läbiloputamist.
Suur osa poest ostetavast pudeliveest on tavaline kraanivesi. Kuigi vahel pole vee joomiseks muud võimalust – näiteks osades riikides pole kraanivesi joomiseks piisavalt kvaliteetne – tuleks võimalusel eelistada alati kraanivett. Esiteks on kraanist lastud vesi värskem, sest pudelivesi võib enne tarbimist seista pikalt poelettidel ja ladudes. Teiseks kulub joogivee pudelisse panemiseks oluline ressurss nii pudeli tootmisele, pakendamisele kui ka transpordile. Keskkonnasõbralikum on nende ressursside raiskamist vältida. Lisaks võib plastikpudelis vesi sisaldada mikroplasti, mis kahjustab tervist.
Soovitused tervise ja keskkonna hoidmiseks:
- Eelista joogiveena võimalusel alati kraanivett.
- Vesi on parim värskena. Ära lase joogiveel päevade kaupa pudelis või kannus seista.
- Nagu enamik toiduained, nii tuleks ka joogivett säilitada jahedas, suletud anumas varjatuna otsese päikesevalguse eest.
- Veepudelit tuleb regulaarselt pesta, nii nagu ka kõiki teisi toidunõusid.
- Vee maitsestamine marjade, puuviljade või ürtidega on vahelduseks hea mõte, aga ka maitsevett tuleb tarbida värskelt, mitte jätta päevadeks seisma.
- Puhastatud joogivesi on väärtuslik ressurss, mida tuleb tarbida kokkuhoidlikult.
