Kestlikkusaruandluse standardite tõlgendamine on ajakulukas ja kohati arusaamatu, kuid mõjuanalüüsist on kasu nii aruandluskohuslastel kui ka väiksematel ettevõtetel, ütleb Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
Tallinna Vee põhitegevusest on kahese olulisuse analüüsi tulemusel suurima mõju ja majandusliku olulisusega teemad kliimamuutuste leevendamine ja energiakasutus, kliimamuutustega kohanemine, veesaaste, tervishoid ja ohutus ning teenuse kättesaadavus ja kvaliteet.
Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak märkis, et ettevõte tegi kahese olulisuse hindamist vahetult pärast uue strateegia koostamist, nii et strateegias olid kõige olulisemad ESG teemad juba kaetud.
Samuti tegid nad esimese kestlikkusaruandluse standarditele põhineva aruande 2023. aasta kohta, mis Kappaku hinnangul vastas 80% direktiivi nõuetele. Varem on nad raporteerinud GRI alusel.
Kappak tõdes, et kestlikkusaruande koostamine oli algul keeruline ning nad võtsid eksperdid appi. “Võib arutleda selle üle, kas aruandluse standardid peavad olema nii keerukad, et nende tõlgendamine on ettevõtte jaoks ajakulukas ja kohati mitmetimõistetav,” märkis ta ja lisas, et esikohal peaks olema sisuline areng.
Teisalt on Kappaku sõnutsi aruande iga-aastane ajakohastamine lihtsam, kui struktuur on paigas, ent kohuslastele jääb auditeerimise vajadus alles.
Tallinna Vesi on kestlikkusaruandluse teise laine ettevõte, kelle aruandluskohustus lükati esiti kaks aastat edasi, kuid ilmselt kaob kohustus üldse ära. Küll aga plaanivad nad raporteerimist jätkata, ent pole veel Kappaku sõnul otsustatud, millise standardi järgi.
Kahese olulisuse hindamist soovitab Kappak siiski ka neile, kes pole aruandluskohuslased või alles alustavad kestlikkusteemadega. “See on väga hea stardipakett, et prioriteete seada ja kõik olulisemad mõjud, riskid ja võimalused enda jaoks läbi mõelda,” märkis ta.
Olulised keskkonnateemad
Tallinna Vee eesmärk on saavutada 2040. aastaks kliimaneutraalsus, milleks plaanivad muu hulgas kasutada heitme kompenseerimist ehk offset’imist.
Mullu oli Tallinna Vee kasvuhoonegaaside (KHG) hulk 36 578 tonni CO2e, mis on 60% vähem kui baasaastal 2020 (61 217 t CO2e). Aastaga vähenes ettevõtte koguheide pea poolteist protsenti.
Nende eesmärk oli vähendada mõjuala 1 ja 2 heidet (suurimad emiteerijad on reovee puhastamine ning elektri- ja soojusenergia kasutamine) võrreldes 2023. aastaga vähemalt 300 tonni võrra. See siht jäi aga täitmata ning mõjualade 1 ja 2 kogus hoopis suurenes 435 tonni võrra, sest reoveepuhastusjaama saabus oodatust kõrgemate saasteainete kontsentratsiooniga reovesi. Aastaks 2030 lubavad nad mõjualade 1 ja 2 heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrreldes 2020. aastaga.
Mõjuala 3s tuleb suurim heide kemikaalide kasutamisest puhastusjaamades ning torustike ja varuosade tootmisel tekkinud heidetest ja turba kasutamisest.
Ettevõte prognoosib, et mõjuala 3 heide kasvab, kuna lähiaastail suurenevad toruehituses mahud. Nad kirjutavad oma aruandes, et rakendavad keskkonnahoidliku hanke printsiipe ja muid leevendavaid meetmeid.
Kappaku sõnutsi püüavad nad oma tarneahelat rohkem kaardistada ja suunata nii, et partnerid ESG teemadele rohkem tähelepanu pööraks. Selleks on nad tema sõnul lepingutingimusi täiendanud eelkõige tööohutuse ja keskkonna poolelt, kuid tööd jagub.
Kahese olulisuse hindamise käigus leidis kinnitust, et üks peamine teema on veesaaste. Tallinna Vesi märgib aruandes, et saastamise vältimiseks ja vähendamiseks lähtuvad nad keskkonnalubadega kehtestatud piirnormidest, mida eelmisel aastal ei rikutud.
Teisalt tõdevad nad, et viimastel aastatel on esinenud juhtumeid, mis ei läinud vastuollu keskkonnalubade nõuetega, kuid mille tagajärjel on keskkonda sattunud reostus, mida oleks saanud ära hoida. Seetõttu on neil tänavu fookuses reostusjuhtumid ja taoliste olukordade ennetamine.
Olulised sotsiaalsed teemad
Sotsiaalteemadest on kõige olulisemad töötervishoid ja ohutus ning teenuse kättesaadavus ja kvaliteet.
Mullu tehti Tallinna Vees 372 tööohutuskontrolli ja juhtus üks tööõnnetus, mille tagajärjel pidi töötaja jääma töövõimetuslehele enam kui 25 tööpäevaks.
Selleks, et töötajad oskaksid märgata võimalikke ohtlikke olukordi ja hoida töökeskkonda turvalisena, tehakse koolitusi ja sisekontrolle, märgitakse aruandes.
Eelmisel aastal täideti nii pea kõik klientidega seotud mõõdikud, sh erinevad kliendikaebuste ja kontaktide arvud.
Artikkel avaldati Äripäeva Kestlikkusuudistes, vt siit.