Seoses ilmade külmenemisega suureneb tõenäosus veetorude külmumiseks. Kõige ohtlikum periood, mil tuleks torude külmumisele erilist tähelepanu pöörata on just ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet järgneb õhutemperatuuri tõus. Torustiku pinnal olev kondenseerunud vesi soodustab temperatuuri tõustes toru sisepinna ja torus oleva vee jahtumist. Analoogne protsess toimub ka maapinnaga sulaperioodil ning külmumisoht jätkub. Sulaperioodil, mil maapinnale tekkib sulanud lumest veekiht võib maapinna külmumise piir veelgi alaneda. See tähendab, et kui näiteks käreda külmaga oli maapinna külmumispiir umbes 1,10 m, siis peale sula on see juba 10 cm sügavam ehk 1,20 m sügavusel.
Kui Teil ei ole vett, palume igal juhul ühendust võtta AS-ga Tallinna Vesi klienditeeninduse telefonil 62 62 200 või ööpäevaringsel avariitelefonil 62 62 400. Tegemist võib olla planeeritud veekatkestuse või avariiga.
Seda kas tegemist on torustiku külmumisega ning kas külmumine leidis aset kinnistusiseses või AS-i Tallinna Vesi kuuluvas torustikus, on väga keeruline selgeks teha. Seetõttu on oluline, et seda selgitavad välja vastava ala spetsialistid. Soovitame Teil pöörduda AS Tallinna Vesi struktuurüksuse Veemees (Telefon: 626 2620) poole.
Edasiste probleemide vältimiseks tuleb AS-i TallinnaVesi kindlasti sellistest olukordadest teavitada
Ennetamaks hoonete siseseid veetorude külmumisprobleeme, soovitame soojustada veemõõdusõlm. Selleks võib paigaldada ajutise küttekeha veemõõdusõlme või veearvesti kinni katta, et temperatuuri oleks üle 0 kraadi. Kuna üldjuhul on veemõõdusõlm keldris, siis aitaks ka keldri akende ja uste soojustamine. Tavaliselt on külmumise tekkimise põhjuseks soojustamata vundament ja mitte piisavalt köetud ruum.
Liiga madal õhutemperatuur veemõõdusõlmes ohustab ka veearvesti töökorda ja arvestid kipuvad rikki minema. Üldjuhul puruneb veearvesti pealmine klaas ning mehhanism lakkab töötamast. Seetõttu soovitame aeg-ajal veearvesti korrasolekut kontrollida.
Torustike külmumisest ning sulatamisvõimalustest lähemalt siin…