AS Tallinna Vesi esitas Konkurentsiametiga veetariifide üle käivas kohtuvaidluses taotluse konkurentsiameti soovil kinniseks kuulutatud kohtumenetluse uuesti avalikuks kuulutamiseks.
Pärast seda, kui Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Konkurentsiameti taotluse kuulutada kohtumenetlus kinniseks, esitas AS Tallinna Vesi uue taotluse menetlus taas avalikuks kuulutada. Taotlus on ajendatud sellest, et Ettevõte omab piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks miks haldusasja on mõttekas menetleda avalikus menetluses.
“Esiteks usume, et hinnavaidlustes, eriti mis puudutavad lubatud kasumlikkuse kalkuleerimist, on avatud ja läbipaistev arutelu alati avalikkuse huvides,” kommenteeris AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith. “Meie hinnangul on Konkurentsiameti seisukohad menetluse kinniseks kuulutamise osas täiesti vastupidised sellele, mida avalikkuse huvide eest seisvalt regulaatorilt oodata võiks.”
Plenderleithi sõnul toetab AS-i Tallinna Vesi pooldatavat läbipaistvat lähenemist ka üle-Euroopaline Energiaturu Regulaatorite Assotsiatsioon (CEER), mille liikmete hulka kuulub ka Konkurentsiamet ning mille keskseteks põhimõteteks on avatus, läbipaistvus, järjekindlus ja aruandekohustus.
“Samuti on ilmne, et Konkurentsiamet on oma 27. aprilli taotluses menetlus kinniseks kuulutada fakte vääriti tõlgendanud,” lisas Plenderleith. Ta viitab Konkurentsiameti 6. mai teatele, milles amet põhjendab kohtumenetluse kinniseks kuulutamise taotlust “protsessi puudutavate tõendusmaterjalidega, mis sisaldavad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtete ärisaladusi ning regulatsioonimaterjale, mis on teiste Euroopa riikide regulaatorite poolt konfidentsiaalseteks tunnistatud ning mis on mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks.” Plenderleithi sõnul ei vasta see väide tõele, kuna vähemalt pool viidatud informatsioonist on mainitud Euroopa regulaatorite endi ametlike ja avalike kanalite kaudu hõlpsasti kättesaadav.
Lisaks ei ole AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimehe sõnul kaalutud keskmise kapitalihinna (WACC) parameetrid, millel Konkurentsiameti taotlus põhineb, sugugi ärispetsiifilised, mistõttu need parameetrid ei saa sisaldada ärisaladusi, mida avaliku menetluse puhul saaks rikkuda. “Konkurentsiameti kirjeldatud regulatiivsed parameetrid, mida amet nimetab ettevõtete “ärisaladusteks”, ei ole tegelikult ärisaladused. Tegemist on tegelikult turupõhiste hinnangutega, mida Konkurentsiamet kasutab lubatud kasumlikkuse ja hindade arvutamisel, ning ükski parameetritest ei sisalda ühegi ettevõtte spetsiifilisi kulusid, infot või “saladusi”. Konkurentsiamet peaks sellest regulatsiooni baasfaktist aru saama,” rõhutas Plenderleith.
Tallinna Vesi on esitanud Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu kaks kaebust, vaidlustades nii ameti 2. mai 2011 otsuse mitte kooskõlastada AS-i Tallinna Vesi 2011. aasta hinnataotlust kui ka ameti 10. oktoobri 2011 ettekirjutuse, millega kohustati Ettevõtet alandama kehtivaid tariife kolmandiku võrra. 6. veebruaril otsustas Tallinna Halduskohus liita eelmainitud kohtuasjad ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumine ega kuupäev ei ole veel otsustatud.