Veekvaliteet Tallinnas oli 2010. aastal kõrgeimal tasemel, samas mõjutasid olulisel määral AS Tallinna Vesi üldist tegevust terve möödunud aasta vältel esinenud äärmuslikud ilmastikuolud. Üldised tulemused paranesid kõikide tegevuste lõikes, mõne üksiku erandiga reoveepuhastuses, lekete taseme ning kanalisatsiooniummistuste osas.
|
Tootmistulemus
|
2008
|
2009
|
2010
|
|
Vesi
|
|
|
|
|
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele %
|
98,02
|
99,31
|
99,59
|
|
Avariiliste veekatkestuste koguarv
|
761
|
732
|
355
|
|
Keskmine avariilise veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides
|
3,88
|
3,44
|
4,28
|
|
Kliendikontaktide arv veesurve asjus
|
1556
|
1223
|
1345
|
|
Veekadu jaotusvõrgus %
|
17,25
|
16,64
|
21,39
|
|
Reovesi
|
|
|
|
|
Kanalisatsioonitorustiku ummistuste arv
|
1336
|
1089
|
1152
|
|
Kanalisatsioonitorustiku purunemiste arv
|
118
|
117
|
138
|
|
Taaskasutatud jääkmuda osakaal
|
100
|
100
|
100
|
|
Võrkude laiendamise kava
|
|
|
|
|
Võrkude laiendamise kava täitmise vastavus plaanile %
|
100
|
130
|
109
|
|
Kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse saanud kinnistute arv
|
1236
|
1441
|
1176
|
Vee kvaliteet on aegade parim ning paraneb veelgi
99,59 protsenti AS Tallinna Vesi tarbijate kraanidest võetud veeproovidest vastasid esitatud nõuetele, sellega on pealinna vee-ettevõte saavutanud Lääne-Euroopa tasemega võrreldava joogivee kvaliteedi. Aasta jooksul võetud 2913 veeproovist ei vastanud nõuetele vaid 12 veeproovi ning koheselt rakendati parandusmeetmeid mittevastavuste lahendamiseks. AS Tallinna Vesi laboratooriumid said 2010. aastal kokku 38 000 veeproovi ning teostasid 127 000 analüüsi – võetud proovide ning analüüside arv suurenes seoses märtsis Ülemiste järves juhtunud lennuõnnetusega.
Parandamaks veelgi joogivee kvaliteeti, viis AS Tallinna Vesi 2010. aastal läbi eduka pilootuuringu ioonvahetusprotsessi uurimiseks, mis võimaldaks vajadusel edaspidi vähendada orgaaniliste ainete sisaldust joogivees.
Lekete ja ummistuste maht suurenes ilmastikuolude tõttu
Ebatavalised ilmastikuolud kogu 2010. aasta jooksul avaldasid märkimisväärset mõju vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku toimimisele, sest veekadude hulk ning ummistuste arv suurenesid talvel torude külmumise ning purunemise tõttu ning suvel sagenes kuivade ilmade tõttu torude ummistumine. Ettevõte töötas möödunud aasta teises kvartalis välja tegevuskava võrgustiku toimimise parandamiseks ning suutis aasta lõpuks saavutada kvaliteediregulatsiooniga lubatud 26 protsendilise lekete taseme asemel veekadude vähendamise 21,39 protsendini ning ühiskanalisatsiooni ummistuste arvu kvaliteediregulatsiooniga lubatud 1955 asemel 1152 ni.
Aasta jooksul esines üks veeteenuse katkestus, mil mõjutatud kinnistud olid ilma veeta kauem kui 12 tundi. Kokkuvõttes vähenes avariiliste katkestuste arv olulisel määral, sest AS Tallinna Vesi alustas klientide teavitamist avariitööde teostamisest sellele eelneval päeval.
Lämmastikueraldus reoveepuhastusjaamas on tõsine väljakutse
Reoveepuhastusjaama toimimine oli 2010. aastal üldiselt hea, välja arvatud merre juhitavas heitvees sisalduva lämmastiku kontsentratsiooni osas.
Kevadise lumesulamise ning üksikute valingvihmade ajal suvel kasvasid reoveepuhastusjaama suunatud vooluhulgad ligi poole miljardi liitrini päevas, kuid kuivade suvekuude tõttu suurenes reoveepuhastusjaama juhitud reovees esineva lämmastiku sisaldus. Kuigi Paljassaare jaamas eraldati reoveest rohkem lämmastikku kui kunagi varem, ületas merre juhitud heitvees sisalduva lämmastiku kontsentratsioon 10 mg/l kohta. Kõikide ülejäänud parameetrite osas saavutati täielik vastavus, mis annab tunnistust ettevõtte vastutusest rohelisema keskkonna ees.
Leevendamaks reoveepuhastusjaama juhitavate üha suurenevate lämmastikukoguste hulka, alustas AS Tallinna Vesi mullu täiendava puhastusetapi ehitamist Paljassaare reoveepuhastusjaama. Biofiltri ehitus lõpetatakse 2011. aasta jooksul ning on üks osa 12,8 miljoni euro suurusest investeeringute kavast, mille käigus uuendatakse ka teisi Paljassaare puhastusetappe.
Võrkude laiendamise kava viidi ellu
Kuigi hiline kevad ning varajane talv tekitasid uute torustike ehitamisel mõningaid väiksemaid viivitusi, suutis AS Tallinna Vesi koos alltöövõtjatega kõik torutööd lõpetada võrkude laiendamise kavas ette nähtud aja jooksul. Kokku rajati 61,9 kilomeetrit uusi torustikke, millest 40,7 kilomeetrit olid kanalisatsioonitrassid, 6,6 kilomeetrit veetrassid ning 14,6 kilomeetrit sademeveetrassid. Üle 1 100 kinnistu sai liitumisvõimaluse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, seega suurenes 2001-2010 liitumisvõimaluse saanud kinnistute arv 6 828 kinnistuni. Kokku on võrkude laiendamise kava raames aastatel 2001-2010 Tallinnasse rajatud 326 kilomeetrit uusi torustikke.
Investeeringute kava raames investeeriti mullu rohkem kui 2009. aastal
AS Tallinna Vesi investeeris 2010. aastal põhivaradesse 16,2 miljonit eurot, kaks peamist projekti olid biofiltri ehitus Paljassaares ning võrkude laiendamise kava Tallinnas.
Klienditeenindus paranes tänu struktuurimuudatustele
AS Tallinna Vesi parandas 2010. aastal klienditeenindust, olles klientidega suhtlemisel proaktiivsem ning teavitades neid kavandatavatest tegevustest. Selle tulemusel on Ettevõte suutnud vastata 82 protsendile kirjalikest kliendikontaktidest kahe tööpäeva jooksul ning vähendanud üldist kaebuste arvu.
Paranenud kliendisuhtlusele on kaasa aidanud ka teavituskampaaniate ning -ürituste korraldamine. AS Tallinna Vesi võõrustas Ülemiste veepuhastusjaama ning Paljassaare reoveepuhastusjaama avatud uste päevadel üle 500 inimese ning korraldas mitmeid kliendiinfopäevi võrkude laiendamise piirkondades. Reovee kogumise ning puhastamise keskkonnatahkudele juhiti tähelepanu “Ära tee troppi” kampaaniaga ning Tallinna miniregati korraldamisega, tänu millele pälvis AS Tallinna Vesi Keskkonnaministeeriumilt “Aasta Keskkonnategija” tiitli keskkonnajuhtimise kategoorias.