AS Tallinna Vesi on alati tegutsenud vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingule ning kehtivatele seadustele ning määrustele. Ettevõte ei pea kohaseks kommenteerida, kas Tallinna linn on või ei ole vee- ja kanalisatsioonitariifide määramisel nõuetekohaselt järginud kehtestatud menetlust ja õigusakte, kuid AS Tallinna Vesi peab oluliseks juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele.
AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud Teenusleping ütleb selgelt, et kokkulepitud tariifimehhanism vastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele.
Õiguskantsler on avalikult nentinud, et tema hinnangul on AS-i Tallinna Vesi hinnad kaks korda kõrgemad, kui need õiguskantsleri arvates peaksid olema – sellised väited on ebaõiged ning ka selgelt väljaspool õiguskantsleri pädevust.
Kahjuks on õiguskantsler oma järeldustes toetunud Konkurentsiameti poolt läbiviidud poolikus analüüsis esitatud andmetele kui faktidele. AS Tallinna Vesi on ka varem juhtinud nii Konkurentsiameti kui ka õiguskantsleri tähelepanu tõsistele puudustele Konkurentsiameti analüüsis ning puuduliku uurimuse põhjalt ei saa teha kindlaid ja lõplikke järeldusi.
2005. aastal ostsid nii Eesti kui rahvusvahelised investorid AS-i Tallinna Vesi aktsiate avaliku esmapakkumise käigus ettevõtte osakuid hinnaga 9,25 euro aktsia kohta, arvestades Teenuslepingu tingimusi. AS Tallinna Vesi on analüüsinud oma tulukust ning ettevõte usub, et reguleeritud avalike teenuste osas vastab AS Tallinna Vesi rahvusvahelisele parimale majandusregulatsiooni praktikale võrreldavate ettevõtete seas üle maailma. Kasutades arvutuste tegemiseks sama metoodikat, mida kasutab Britiveeregulaator Ofwat, keda tihti tsiteerivad nii Konkurentsiamet kui ka õiguskantsler, on AS-i Tallinna Vesi investeeritud kapitali tulukuse määra keskmine olnud alates 2001. aastast 9 protsenti.
Oleme nördinud, et õiguskantsler on otsustanud mõista kohut ajakirjanduse vahendusel ning kuulutanud börsil noteeritud ettevõtte süüdlaseks, mis on
vastuolus süütuse presumptsiooniga. AS Tallinna Vesi on püüdnud korraldada kohtumisi kõigi asjassepuutuvate institutsioonidega, et arutada parimal
praktikal põhinevat majandusregulatsiooni, kuid siiani on ettevõttele vastu tuldud vaid minimaalselt. Iga katse, mis püüab ümber hinnata Eesti majandusajalugu, eriti revideerides 2001. aastal tehtud otsuseid 2010. aasta kontekstis, omab kahjustavat mõju riigi mainele investeeringute sihtkohana.