Kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastuse tõhusaks toimimiseks ning keskkonnariskide vähendamiseks võtame reoveeproove. Liigne reostus koormab reoveepuhastust, suurendab ummistuste ohtu ja keskkonnanõuete rikkumist ning tekitab terviseprobleeme. Seetõttu jälgime, et reovee kvaliteet vastaks kehtivatele normidele.

Kui reovesi ületab lubatud saasteainete piirväärtusi, siis vastutab selle eest klient ning ta võib olla kohustatud tasuma ülenormatiivse reostuse tasu. See tagab norme ületava reovee puhastuse ja üldises kasutuses oleva torustiku ummistuste kõrvaldamise.

Kliendi territooriumil tekkinud kanalisatsiooniprobleeme kõrvaldatakse kliendi tellimusel ja kulul. Vajadusel saab pöörduda pädeva konsultatsioonifirma poole, kes aitab kanalisatsiooniga seotud küsimusi lahendada.

Kuidas arvestatakse ülereostustasu?

  • Reoveeproovi analüüside alusel

Täiendava tasuta võetakse kliendi reoveest punktproov ning kui mõne saastenäitaja sisaldus ületab piirväärtust, võidakse määrata ülereostustasu vastavalt reostusgrupile, vt lähemalt siit.

  • Arvestusperiood

Ülereostustasu rakendatakse alates proovivõtmisest kuni järgmise proovivõtuni, kuid maksimaalselt kuueks kuuks.

  • Ülereostustasu rakendamine

Kui esmane proov näitab ülereostust, anname kliendile võimaluse olukorra parandamiseks enne ülereostustasu rakendamist. Järgnevate proovide tulemuste põhjal võidakse aga tasu rakendada.

Kliendid peavad jälgima oma reovee koostist ja kasutama meetmeid, et nende reovesi vastaks Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud eeskirjale.

Ülereostustasu arvutatakse arvestusperioodil kasutatud veekoguse ja kehtiva kanalisatsiooniteenuse hinna järgi.

P.S Alates 2026. aasta juulist arveldame viimase nelja proovi keskmiste näitude järgi.

Mis saastab reovett ja kuidas seda vältida?

  • Happelisus/aluselisus (pH)

Liiga happeline või aluseline vesi kahjustab kanalisatsioonitorusid ning häirib bioloogilist puhastust. Selleks tuleb vältida tööstuslike kemikaalide ja tugevalt happeliste või aluseliste ainete sattumist kanalisatsiooni, vajadusel kasutada neutraliseerimisvahendeid ja -süsteeme.

  • Hõljuvained

Orgaanilised ja anorgaanilised tahked osakesed põhjustavad sageli (eriti koos rasvaga) torustike ummistusi, suurendavad pumplate hooldusvajadust ning koormavad reoveepuhasti mehaanilist puhastusetappi. Seega tuleb jälgida, et tahkeid jäätmeid (nt toidujääke, mulda, liiva, plasti vms) ei satuks liigselt kanalisatsiooni. Vajadusel tuleb kasutada kohtpuhasteid ehk settekaeve või filtri- ja eraldussüsteeme, mida on vaja ka nõuetekohaselt hooldada.

  • Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Kõrge BHT tähendab, et vees on palju lagundamist vajavat orgaanilist ainet. Seega tuleb vältida toidujäätmete, rasvade ja muude orgaaniliste ainete ülemäärast sattumist kanalisatsiooni.

  • Keemiline hapnikutarve (KHT)

KHT mõõdab kogu oksüdeeritava orgaanilise aine sisaldust, sealhulgas ka seda osa, mida bioloogilised protsessid ei suuda lagundada. Seega tuleb vähendada keemiliste ainete, lahustite ja orgaaniliste ühendite sattumist kanalisatsiooni.

  • Naftasaadused

Naftasaadused pärinevad peamiselt tööstusest ja tänavatelt, sageli autodest ja muudest masinatest, ning põhjustavad olulist keskkonnareostust ja häirivad reoveepuhastust. Seega tuleb kasutada vastavale vooluhulgale mõeldud õlipüüdureid, hoida sõidukid hooldatud ja lekkekindlatena ning vältida õlide ja kemikaalide sattumist kanalisatsiooni või tänavale ehk restikaevudesse. Suure lekke korral tuleb teavitada Päästeametit ja anda teada Tallinna Veele, kes vajadusel piiravad reostuse levikut ning aitavad reostust likvideerida.

  • Rasvad (toiduõlid, vaigud, vahad jms)

Rasvad põhjustavad kanalisatsiooniummistusi, häirivad bioloogilist puhastust ja suurendavad reoveepuhastamise kulusid. Nende vältimiseks tuleb kasutada rasvapüüdureid ja mitte valada õli kanalisatsiooni. Suuremahuliste rasvajääkide korral tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Toitlustusasutustes tuleb rasvapüüdureid regulaarselt hooldada ja puhastada. Oluline on pärast rasvapüüduri tühjendamist see kohe uuesti puhta veega täita. Rasvapüüdur peab olema piisava suurusega, sest mida rohkem on rasva või väiksem püüdur, seda sagedamini tuleb seda puhastada. Mõnel juhul on võimalik kasutada spetsiaalseid baktereid, kes rasva hulka vähendavad, kuid nad vajavad omale eluks vastavaid tingimusi ja aega ning ei kannata liiga kuuma vett ega desinfitseerimisaineid.

  • Fosfor (üldP) ja lämmastik (üldN)

Need pärinevad enamasti pesuainetest, toidujäätmetest ja orgaanilistest väetistest ning viitavad liigsele orgaanilisele koormusele. Seega tuleb kasutada lämmastiku- ja fosforivabu pesuvahendeid ning vältida toiduainete sattumist kanalisatsiooni.

Hoiame üheskoos Läänemere puhtana!

Leia kiirelt