Ettevõtte ökoloogiline jalajälg
Ökoloogilise jalajälje meetod võimaldab kompleksselt hinnata organisatsioonide ja riikide tegevuste mõju keskkonnale. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maapind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdik, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (edaspidi ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju vett ning viljakat maad on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks.
Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutustel lähtutakse kahest lihtsast tõsiasjast:
- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa);
- on võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning lisaväljunditest;
- enamik ressursi- ja jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressurs¬side tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks.1
Ökoloogilise jalajälje meetodil mõõdetud keskkonnamõju
Ökoloogilise jalajälje arvutus põhineb Eestimaa Looduse Fondi välja töötatud metoodikal. Arvutuses võtame arvesse 11 erinevat komponenti ja neile vastavat faktorit. Komponendid on omakorda jagatud viide valdkonda (vesi, jäätmed, elekter, soojus, transport). Parema võrreldavuse saavutamiseks on eraldi välja toodud ökoloogiline jalajälg ühe töötaja kohta.
Pöörame tähelepanu, et erinevate organisatsioonide ökoloogilist jalajälge inimese kohta on õiglaselt võrreldav ainult siis, kui tegemist on samalaadseid tooteid või teenuseid pakkuvate firmadega ja nende arvutusmeetodit on kasutatud samasuguste indikaatorite alusel.
Ökoloogilise jalajälje koondtulemus
Suurim mõju keskkonnale avaldub aastate lõikes elektrienergia kasutuses, millele järgneb soojusenergia kasutus ning jäätmeteke. Elektri- ja soojusenergia kasutus on tihedas ning vältimatus seoses meie põhitegevusega ning selle laienedes kasvab paratamatult ka ökoloogiline jalajälg. Üks meie peamisi prioriteete 2014. aastal oli elektri- ja soojusenergia tõhus ning säästlik tarbimine. Tänu sellele on 2014. aastal elektri ja soojusenergia tarbimisest tulenev ökoloogiline jalajälg langenud, tuues omakorda kaasa ka kogu jalajälje kahanemise. Tabelis 9-1 on toodud erinevate ökoloogilise jalajälje komponentide tarbimisest tulenevate jalajälgede suurused. Edaspidistes aruande peatükkides vaatame aga kõikide ressursside tarbimist lähemalt.
1 Riikide koormus ökosüsteemidele (Ecological Footprint of Nations).
2 Ökoloogilise jalajälje faktorid saadi Chambers et al, Sharing Nature`s Intrest, 2000 raamatust (saadaval ELFi raamatukogus).
