Reoveepuhastus
Puhastame Paljassaare reoveepuhastusjaamas keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades Tallinnas ja selle lähiümbruses kanaliseeritud reoveed. 2014. aastal puhastas Paljassaare reoveepuhastusjaam kokku 42,99 miljonit m3 reovett.
Merre juhitava heitvee kvaliteet on määratletud õigusaktidega ja vee-erikasutusloaga L.VV/322982. Puhastusprotsessi tõhususe ning heitvee kvaliteedi hindamiseks jälgitakse reoveeainete sisaldust puhastusjaama sisenevas reovees ja väljuvas heitvees. Heitveelabor teostas 2014. aastal kokku 47 000 proovianalüüsi erinevatest reoveepuhastuse etappidest.
Meile olulisteks reostusainete näitajateks on:
- BHT7 (bioloogiline hapnikutarve näitab hapniku hulka, mis on vajalik orgaanilise aine määratletud bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul);
- KHTCr (keemiline hapnikutarve on orgaanilise aine lagunemise näitaja ja mõõdetakse hapnikutarbimisena kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise oksüdeerumise protsessis);
- HA (hõljuvained näitavad vees leiduvate tahkete ainete hulka, mis jääb määratud suurusega sõelaavadega filtrisse);
- Nüld ja Püld (üldlämmastik ja üldfosfor on vees planktoni kasvu tõstvates toitesoolades leiduvad elemendid; kui toitesoolade kontsentratsioon on liiga kõrge, võib juurdekasv olla nii tugev, et tekib hapnikupuudus);
- Naftasaadused (näitab kergete, näiteks nafta, ja raskete, näiteks masuudi, naftaproduktide kogust).
Reoveehulgad olid sarnased eelmisele aastale, kuid reostuskoormused olid enamikel juhtudel madalamal tasemel. Vaid fosfori ja lämmastiku näitajad oli veidi kõrgemad kui 2013. aastal. Reoveepuhastusjaamast väljuvate saasteainete kogustes ei olnud 2014. aastal olulisi muutusi.
Paljassaare reoveepuhastusjaama töö tulemuseks on juba täna puhastatud reovee kõrge kvaliteet. Oleme jätkuvalt pühendunud kõrgete standardite säilitamisele ja kõikidest Läänemerre juhitud puhastatud heitveele seatud normidest paremate tulemuste saavutamisele. Aruandeaasta jooksul tõhustasime veelgi opereerimistöid ja teostasime plaanipäraseid protsessiseadmete uuendusi, näiteks aereerimissüsteemi uuendamisega vahetasime välja ka aktiivmudaprotsessis olevad mikserid.
puhastusetapile (biofilter), saavutasime reoveepuhastusjaamast väljuva heitveekvaliteedi täieliku vastavuse kehtiva vee-erikasutusloa nõuetele kõigis neljas kvartalis.
Vastavalt seaduse muudatusele on alates 2013. aastast meie peamiseks väljakutseks üldfosfori piirnormi (0,50 mg/l) saavutamine. Hoolimata suhtelisest stabiilsest aasta keskmisest kõigub selle puhastisse jõudev kogus aasta jooksul väga suurel määral. Puhastusprotsessi paremaks juhtimiseks planeerime 2016. aastaks rekonstrueerida koagulandi doseerimissõlme.
Paljassaare reoveepuhastusjaama tehtud investeeringute tulemusena ei ole enam Tallinn Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (edaspidi HELCOM) keskkonnalepinguga määratletud keskkonnaohtlike linnade nimekirjas. HELCOM organiseerib rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel, mille eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 2014. aastal olid meie reoveepuhastuse näitajad vastavuses HELCOM ning seadusandluse nõuetega.
Reoveelasud merre
2014. aasta suhteline sademete hulk oli 2013 aastaga sarnane. Aasta jooksul olime kahel korral (juunis ja juulis) sunnitud paduvihma tõttu suuremate kahjude vältimiseks lühiajaliselt avama reoveepuhastusjaama avariiväljalasu. Kuid tulenevalt üldjoontes väga headele ilmastikuoludele ja tublile opereerimistööle juhiti 2014. aastal sademeveega lahjenenud reovett (vahekorras 1/4) merre väga vähesel määral kokku 1303 m3.
Bioloogilise puhastuse võimsust ületavate löökkoormuste tõttu juhtisime 2014. aastal süvamerelasu kaudu merre kokku 224 485 m³ tugevalt lahjendatud ja mehaanilise puhastuse läbinud reovett.
Saastetasud
Vee-ettevõtjana peame tegutsema vastavalt väljastatud keskkonnalubadele ning maksma saastetasu eesmärgiga ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju.
Saastetasude arvutus on määratud vee-erikasutusloas ja keskkonnatasude seaduses ning kohaldub puhastatud heit- ja sademevees sisalduvatele saasteainetele konkreetsetel väljalaskudel. Arvesse võetakse nii konkreetse väljalasu suubla koefitsienti kui ka vastavust saasteaine piirväärtustele.
2014. aastal täitsime vee-erikasutuslubadega kehtestatud vee-erikasutustasu aluseks olevad tingimused, va I ja II kvartalis raskemetallide (Zn ja Cu) osas. 2013. aasta IV kvartalis muudeti vee-erikasutusloas seadusandlusele vastavalt ohtlike ainete (Zn ja Cu) piirkontsentratsioone. Sellest tulenevalt muutusid piirmäärad lühikese etteteatamisega ligi 400 korda väiksemaks ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas kasutatav tehnoloogia ei olnud võimeline seatud piirmäärasid saavutama. Seepärast maksti 2014. aasta I ja II kvartalis kõrgendatud saastetasu. Alates III kvartalist kehtestas Keskkonnaamet meile leevendusmeetmena segunemispiirkond kümneks aastaks, pärast mida tuleb puhasti väljund viia vastavusse kehtiva seadusandlusega.
Saastetasu saasteainete juhtimisest suublasse müüdud teenuste kulust moodustas 2014. aastal 9,7%.