Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet peab vastama Sotsiaalministri 31. juuli 2001 määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (edaspidi SM määrus nr 82), mis lähtub Eesti Vabariigi veeseadusest ning Euroopa Liidu Joogivee direktiivist 98/83/EÜ.
Positiivse trendina jätkus ka 2014. aastal kraanivee joogiks tarbimise laienemine – viimaste aastate jooksul on kraanivee joojate osakaal tõusnud pooltelt lõpptarbijatelt 80-90%. Kraanivee joomise kasvutrend toetub kindlasti ka vee kvaliteedi ja maitse paranemisele, milles ei toimunud küll aastaga suuri muutusi, kuid siiski on lõpptarbijate hinnangud siin aasta-aastalt pidevalt paranenud.
Vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt kontrollikavale, mis on kinnitatud Terviseameti poolt. 2013-2015. aastateks koostatud kontrollkavas on määratletud nii proovivõtukohad, proovivõtmise sagedused kui ka analüüsitavad parameetrid. Proove võetakse nii toorveest (Ülemiste järv ja selle valgala ning põhjavesi), puhastusprotsessist, puurkaevudest kui ka tarbija kraaniveest.
Põhjavee kasutamise tingimused on määratletud meile väljastatud vee-erikasutuslubadega HA0132 (L.VV/323855), TL0687 (L.VV/322982), HA0382 (L.VV/320972) ning HA1106 (L.VV/320980). Kuigi põhjaveekasutust piiravad vee-erikasutusload, on Ülemiste veepuhastusjaamast tarnitava joogivee probleemide korral või¬malik omandada täiendavalt põhjaveeressursse, et täita nõudlus ning asendada varustamine osaliselt põhjaveega.
Veeanalüüsid teostatakse meie vee ja mikrobioloogia laboris, mis on ühtlasi üks Eesti suurimaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad nii atesteeritud proovivõtjad kui akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi (EVS-EN ISO/IEC 17025), kaasaegse aparatuuri ja professionaalse personaliga laborid. 2014. aastal teostasid meie vee- ja mikrobioloogialabor kokku 97 000 ana¬lüüsi.
Puhastatud vee kvaliteet Ülemiste veepuhastusjaamas
Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pinnaveest. Olgugi, et Ülemiste järv on tallinlaste peamiseks joogiveeallikaks, on järve enda looduslik valgala väike. Seetõttu on piisava veevaru tagamiseks rajatud ulatuslik veehaardesüsteem. Pinnavee kvaliteeti mõjutavad enim ilmastikutingimused ja valgala geograafiline asukoht. Seega mõjutab pinnavee kvaliteeti kogu veehaardesüsteem. Meie peamisteks väljakutseteks on ilmastikuolud – eestkätt üleujutused ning pikkadest talveperioodidest tingitud muutused toorvees.
2014. aastal vastas Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud vee kvaliteet SM määruse nr 82 nõuetele.
Pinnavee kvaliteet
Pinnaveeallikate veekvaliteeti jälgitakse vastavalt vee-erikasutusloa tingimustega kehtestatud kavale. 2014. aastal vastas veehaardesüsteemist võetava toorvee kvaliteet Euroopa Nõukogu direktiivi 75/440/EÜ klass A2 nõuetele.
Nõuetele vastavuse tagamiseks analüüsime üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid meie puhastussüsteemi sissevoolul. Toorvee reostusnäitajaid, nagu üldfosfor ja üldlämmastik, kontrollime üks kord nädalas. Lisaks teeme vastavalt joogiveekontrolli kavale ühel korral kuus toorvee süvaanalüüsi. Tulemuste põhjal hindame muutusi ja protsesse valgalal ning otsustame järve veevarude täiendamise üle.
Võrreldes eelmise aastaga oli 2014. aastal permanganaatne hapnikutarve tunduvalt madalam. Ka vee värvuse parameetrid toorvees olid väiksemad.
2014. aastal oli toorvee kvaliteet haruldaselt hea, mis tingis ka vähenenud kemikaalide tarbe ja aitas kaasa hea joogivee kvaliteedi saavutamisele. Põhjusena võib tuua sademetevaese kuiva suve, mille tulemusel ei uhtunud vesi toitaineid pinnasest veekogudesse ning pinnavee kvaliteet paranes kogu veehaardesüsteemis.
Ülemiste sanitaarkaitseala
Ülemiste järv on joogiveeallikas enam kui 400 000 Tallinna ja selle lähiümbruse elanikule. Ülemiste järve sanitaarkaitseala moodustati joogivee võtmiseks kasutatava veekogu kaitseks tulenevalt veeseaduse § 36 lõikest 1. Selle kohaselt on kaitset vajavaks alaks (kus kehtivad tavapärasest rangemad keskkonnanõuded ning neist tulenevad piirangud) veekogumid, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ning nende kaitseks moodustatud sanitaarkaitsealad.
Sanitaarkaitsealasse kuuluvad järv, selle veehaarderajatised, kaldakindlustusrajatised ja järve lähiümbruse maa-ala, mis tuleb säilitada looduslikuna. Sanitaarkaitseala on tähistatud ja kaitstud piirdeaiaga. Veeseadusest tulenevalt võivad sanitaarkaitsealal viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalvega ja tervisekaitsega, veehaarderajatiste teenindamisega ja metsa hooldamisega, heintaimede niitmisega ning veeseirega seotud tööülesandeid.
Viimastel aastatel on järve lähiümbruses hoogustunud inim- ja arendustegevus, kiirteede ehitus ning lennujaama aktiivsus, mis on endaga kaasa toonud keskkonnariskide suurenemise joogiveeallikale.
Kuna täna puudub Ülemiste veepuhastusjaamal alternatiivne toorveeallikas, peame eriti oluliseks tagada järve ümbruses looduslik tasakaal. Inimeste vaba liikumine joogiveehoidla juures võib suurendada selle reostamise ohtu ning kahjustada vee kvaliteeti.
Veepuhastusprotsessi tõhusus
Ülemiste veepuhastusjaamas töödeldakse vett maailmas paljukasutatud puhastusskeemi järgi. Vee kvaliteedi, lõhna, värvuse ning maitse parandamiseks kasutame puhastusprotsessis osooni, mis on võimaldanud vähendada kasutatava kloori kogust viimase kümnendiga ligi 10 korda. Joogivesi peab olema ohutu ning ei tohi sisaldada ohtlikke haigust tekitavaid baktereid. Seetõttu lisame joogivette väikeses koguses kloori, mis on inimesele täiesti ohutu, kuid on samas äärmiselt efektiivne vahend vee kaitsmisel bakterite eest selle teekonnal läbi torustike tarbija kraanini. 2014 aastal oli järvevee kvaliteet erakordselt hea ning tulenevalt sellest olid oluliselt väiksemad ka kasutatud kemikaalide ja osooni kulud.
Ülemiste järve pinnavee kvaliteedist tulenevalt on seadusandlusega ette nähtud kasutada joogivee kvaliteedi tagamiseks pinnavee füüsikalist ja keemilist töötlemist - eelkloreerimist, koagulatsiooni, selitamist, filtreerimist ning desinfitseerimist.
Põhjavee kvaliteet
Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekihist ammutatud joogiveega varustame ligi 10% Tallinna elanikest. Põhjaveega varustatavateks piirkondadeks Tallinnas on Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre, Harku vallas Tiskre küla ning Saue linn. Harku alevik ning Muuga ja Kallavere asumid Maardu linnas on üle viidud Ülemiste veepuhastusjaama veele.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel loetakse põhjavee kvalitatiivset ehk keemilist seisundit heaks, kui saasteainete kontsentratsioon ei näita soolase vee või muu vee sissevoolu ega ületa vastavaid kvaliteedistandardeid. 2014. aastal vastas põhjaveepumplates joogivee kvaliteet SM määruse nr 82 nõuetele. Põhjavee reostuse või potentsiaalse reostuse juhtumeid, millest oleksime pida¬nud teavitama Tallinna linna ja Terviseametit, ei esinenud.
Põhjavee kvaliteedinäitajaid jälgime vastavalt vee-erikasutuslubadele ja joogiveeallika kontrollkavale ning vajadusel läbib põhjavesi puhastusprotsessi. 20 põhjaveepumplas jälgime puhastatud põhjavee kvaliteeti (raua-, mangaani- ning ammooniumisisaldust) igakuiselt.
Põhja-Eesti põhjavesi (Kambriumi-Vendi veekiht) sisaldab looduslikke radionukliide. Eesti põhjavee looduslikku radioaktiivsust on põhjalikult uurinud nii Eesti Geoloogiakeskus OÜ kui ka Eesti Kiirguskeskus. Radioaktiivsusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis Kiirguskeskus koos¬töös Terviseametiga 2010. aastal põhjavee piirkondades läbi terviseriski hindamise. Riskihinnangu järgi on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloo¬muga tervisekahjustus vähetõenäoline. Sellekohast lisainformatsiooni võib leida meie kodulehelt www.tallinnavesi.ee või Terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee.
Põhjavee töötlemine
Joogivee tootmiseks kasutatav põhjavesi kuulub tavaliselt I-III kvaliteediklassi. Ordoviitsium-kambriumi veekompleksist pärinev põhjavesi kuulub enamasti I kvaliteediklassi, mistõttu ei vaja see eraldi töötlust. Kambrium-vendi veekompleksist pärinev põhjavesi kuulub aga II või III kvaliteediklassi, mis peamise joogiveeallikana vajab töötlemist. Enamasti on selle põhjuseks liigne raua-, mangaani- või ammooniumisisaldus, mis tekitab tavapärasest suuremat hägusust.
Nõuetele vastava joogivee tagamiseks töötleme põhjavett filtreerimise ja aereerimise teel, mille käigus eemaldame liigse raua, mangaani ja ammooniumi. Filtreerimiseks kasutame puurkaevpumplatesse paigaldatud survefiltreid. Seal toimub toorpõhjavee aeratsioon ja filtreerimine. Vastavalt veeseadusele tuleb põhjavee seisund hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane, mistõttu põhjavee töötlemisel kemikaale ei kasutata. Pärast puhastusprotsessi võetud veeanalüüsid näitavad, et põhjavee töötlemise tulemusel väheneb oluliselt vee hägusus, ammooniumi-, raua- ja mangaanisisaldus, paraneb värvus ja stabiilsusindeks ning tõuseb vee hapnikusisaldus.
Maardu linna vee kvaliteedi parandamiseks on linn järk-järgult üle viidud Ülemiste veepuhastusjaamast pärinevale veele. Kõik Maardu puurkaevud on hetkel reservis ja põhjavee tarbimine puudub. Puurkaevu pumplad lähevad tööle ainult juhul, kui Ülemistelt saabuva joogivee surve pole piisav; samuti hoitakse neis teatud veevaru. 2014. aastal Maardu puurkaev-pumplate mahutitest võetud veeproovidest vastas nõuetele 100%. Lisaks Maardule viidi alates 1. juunist 2014 ka Harku aleviku Rukkilille ja Karikakra puurkaevpumplate piirkond üle Ülemiste veepuhastusjaamast pärinevale joogiveele. Veesurve tagamiseks rajati piirkonnas uus survetõstepumpla.
Joogivee kvaliteet veevõrgus ja klientide ruumides
Tallinna ja Maardu kraanivesi on väga kvaliteetne ning seda võib julgelt juua. Kvaliteedi osas ei erinenud 2014. aasta suuresti ka varasemast. Aasta jooksul võtsime veeproove Tervisekaitseameti Põhja talitusega kokkulepitud proovivõtukohtadest kahel korral kuus.
Seni ajaloo parim tulemus, mil 99,80% kõikidest veeproovidest vastasid nõuetele, tähendab, et mullu leidsime 2946-st tarbijate kraanidest võetud veeproovist vaid kuue osas mittevastavusi. Enamasti on mittevastavused seotud raua ning hägususe kõrgenenud sisaldusega, mis on tingitud veetorustiku seisukorrast. Reageerisime kõikidele mittevastavustele koheselt.
2014. aastal Maardust võetud 144 veeproovist vastas nõuetele 100,00%. Enne Tallinna veevõrguga ühendamist vastas Maardu elanike joogivesi kvaliteedinõuetele vaid 33% ulatuses.
Veevõrkude hooldus ja investeeringud
Joogivee kvaliteedi hoidmiseks ning parandamiseks teostame pidevalt võrkude hooldus- ning uuendustöid. Tagamaks tarbijatele kõrget joogivee kvaliteeti, puhastame ning loputame regulaarselt veevõrku. Puhastamise käigus eemaldatakse torustike seintele kogunenud sete, mis on üks olulisi meetodeid veekvaliteedi parandamiseks jaotustorustikes. 2014. aastal teostasime õhk-vesi meetodil veetorustike puhastustöid kokku 145 km ulatuses.
Investeeringud vanade veetorude väljavahetamisse on aidanud kaasa nii veekvaliteedi paranemisele tarbijate juures, kui ka veeressursside tõhusamale kasutamisele. 2014. aastal renoveerisime 5,6 km veetorustikke.
