Jäätmekäitlus

Jäätmeteke

2015. aastal tekkis jäätmeid kokku 45 844 tonni. Suurima osa jäätmetest moodustab reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samuti moodustavad kogu jäätmetekkest küllaltki suure osa ehitus- ja kaevetööde jäätmed.

Olulisemate jäätmete liigid ja kogused aastatel 2011-2015, t

Kuigi reoveepuhastusprotsessist eralduv reoveesete moodustab väga suure osa kogu meie tekkivate jäätmete kogusest, suuname me kogu tekkiva sette edasi taaskasutusse läbi settekäitlusprotsessi. Settekäitlusprotsessi tulemusena toodetakse toorsettest haljastusmulda ning toorsette kääritamise tulemusena ka biogaasi, mida kasutame tehnoloogilises protsessis ja hoonete kütmiseks. Haljastusmulda analüüsime vastavalt keskkonnaministri 30.12.2002. a määruses nr 78 välja toodud nõuetele neli korda aastas. Kõik töödeldud reoveesette analüüsitulemused on avalikud ning üleval meie kodulehel.

Lisaks reoveesettele tekib reoveepuhastusprotsessi käigus veel olulisel määral jäätmeid, nagu võrepraht, mis antakse üle jäätmekäitlejale. Reoveepuhastuse protsessist tekkivate jäätmete kogus sõltub otseselt sissetuleva reovee kogusest, ilmatikutingimustest ja linna puhastusteenistuste tõhususest. Samas on siin oluline roll ka inimestel, kes saavad vältida jäätmete ja ka ohtlike ainete kanalisatsiooni viskamist.

Võrkude hooldus- ja remonttöödel tekkivatest jäätmetest moodustab põhiosa kaevepinnas ja kivid ning asfaldijäätmed. Ehitus- ja kaevetööde käigus tekkivate jäätmete kogused sõltuvad tööde mahtudest. Aastatel 2015-2016 on käimas suur Tihase kollektori rekonstrueerimise projekt, mis on avaldanud selget mõju ka jäätmete (näiteks betoon ja metall) koguste suurenemisele. Samas oleme alates 2013. aastast suure osa torustike rekonstrueerimistöödest teostanud nn kinnisel meetodil. Kinnine meetod võimaldab teha töid kiiremini ja vähendab teetööde puhul liiklusummikutest põhjustatud ebamugavusi.

Teisi väiksema osakaaluga jäätmeid kogume kokku liikide kaupa ning anname üle jäätmekäitlejatele. Eraldi kogume paberi ja papi, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed, metallid ja segaolmejäätmed.

Reoveesete ja jäätmeload

Reoveepuhastusprotsessist eralduva reoveesette taaskasutamiseks on meile väljastatud 2 jäätmeluba, mis sätestavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded jäätmekäitlustoimingute läbiviimisele.

As tallinna vesi jäätmeload

2015. aastal tekkis reoveepuhastusprotsessis 31 974 tonni settesegu ning kompostimisväljaku arvutuslik laoseis 2015. aasta lõpus oli 32 843 tonni settesegu. 2015. aasta jooksul anti huvilistele tasuta ära 38 285 tonni haljastusmulda. Liikva kompostimisväljakule on küll väljastatud jäätmeluba, kuid alates 2014. aasta lõpust Liikval reoveesette taaskasutamisega ei tegelda ning Liikva väljak on hetkel reservis.

Tekkiva ja stabiliseeritud reoveesette kogus ja vastavus jäätmelubadele aastatel 2011-2015, t/a