Veeressursi kvaliteet ja kasutamine
Vee erikasutusload
Meie tegevus veeressursside kasutamisel on reguleeritud veeseaduse ja selle rakendusaktidega. Vee-ettevõtjana peame tegutsemiseks omama tähtajalist vee erikasutusluba ja maksma kasutatava veeressursi eest tasu. Vee erikasutusloaga kaasnevad kohustused ja piirangud (näiteks on loas ära märgitud lubatud veevõtt (m³), vee arvestuse pidamine, põhjaveetaseme mõõtmine, nõuded proovide võtmisele, seirele ning analüüsidele, samuti lubatud saasteainete piirnormid heitvees, saasteainete seire nõuded ning vee erikasutuse mõju vähendavad meetmed).
2015. aastal täitsime kõik vee erikasutuslubadega kehtestatud tingimused. Vee erikasutusõiguse tasu makstakse Ülemiste veepuhastusjaama sissevõetud veekoguse ja põhjaveekihtidest väljapumbatud vee eest. Vee erikasutustasu osakaal müüdud toodete/teenuste kulust 2015. aastal oli 4,6%.
Veehaardest
Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas ja Maardu linnas saavad oma joogivee pinnaveest. Olgugi, et Ülemiste järv on tallinlaste peamiseks joogiveeallikaks, on järve enda looduslik valgala väike. Veemahu suurendamiseks ja Tallinna linna vajaduste tagamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ning neid ühendavad kanalid. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid kogupindalaga ca 1 800 km2. Kõige olulisemaks veehoidlaks on Ülemiste järv mahuga 15,8 miljonit m3. Kuivadeks perioodideks oleme lisaveevarusid kogunud Paunküla veehoidlasse Pirita jõe ülemjooksul (9,9 milj m3) ja Soodla veehoidlasse Soodla jõel (7,4 milj m3).
Tallinna pinnaveehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb eelkõige aastasest sademete hulgast. Pidev ülevaade vooluhulkadest võimaldab meil kasutada veeressursse kõige efektiivsemal viisil. Veevarude optimaalseks ja täpseks reguleerimiseks oleme kõikidesse hüdrosõlmedesse ehitanud veemõõdusõlmed, mis lubavad mõõta nii kanalitesse juhitud vooluhulki kui ka jõgedesse jäävaid sanitaarvooluhulkasid. Mõõtmisi teostame regulaarselt, vastavalt vee erikasutusloa nõuetele.
2015. aasta oli sademetevaene, seetõttu võeti Ülemiste järve lisavett kogu aasta vältel. Üle poole veevajadusest kaeti Pirita-Ülemiste kanali kaudu saadava veega (15 milj m3). Lisaks uhtus väheste vihmade tõttu märgatavalt vähem toitaineid pinnasest veekogudesse ja see tõi omakorda kaasa kõikide veekogude veeseisundi märgatava paranemise. Üksikud esinenud kõrvalekalded näitavad ilmselt inimtegevuse mõju.
Selleks, et kaitsta joogivee võtmiseks kasutatavat veeressurssi ja veekogu, on moodustatud Ülemiste järve sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealasse kuuluvad Ülemiste järv, veehaarderajatised, kaldakindlustusrajatised ja järve lähiümbruse maa-ala, mis tuleb säilitada looduslikuna. Lisaks on sanitaarkaitsealad rajatud valgalal Soodla, Kaunissaare, Paunküla ja Aavoja veehoidlate rajatiste kaitseks.
Pinnavee kasutamine ja kvaliteet
Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/322982 on meil lubatud võtta Ülemiste järvest pinnavett 47,60 miljonit m3 aastas. Tegelik pinnaveekasutus 2015. aastal oli 22,76 miljonit m3.
Pinnaveeallikate veekvaliteeti jälgitakse vastavalt vee erikasutusloa tingimustega kehtestatud kavale. 2015. aastal vastas veehaardesüsteemist võetava toorvee kvaliteet Euroopa Nõukogu direktiivi 75/440/EÜ klass A2 nõuetele. Nõuetele vastavuse tagamiseks analüüsime üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid meie puhastussüsteemi sissevoolul. Toorvee reostusnäitajaid, nagu üldfosfor ja üldlämmastik, kontrollime üks kord nädalas. Lisaks teeme vastavalt joogiveeallika kontrollikavale ühel korral kuus toorvee süvaanalüüsi. Tulemuste põhjal hindame muutusi ja protsesse valgalal ning otsustame järve veevarude täiendamise üle.
2015. aastal oli toorvee kvaliteet keskmine. Võrreldes eelmise aastaga oli 2015. aastal permanganaatne hapnikutarve veidi kõrgem. Ka toorvee värvuse näitaja oli veidi kõrgem.
Põhjavee kasutamine ja kvaliteet
Kambrium-vendi ja Ordoviitsium-kambriumi veekihist ammutatud joogiveega varustame ligi 10% meie tarbijatest. Põhjaveega varustame oma tegevuspiirkonnas Saue linna, Tallinnas Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita ja Tiskre piirkondi ning Harku vallas Tiskre küla. Põhjaveevõtt 2015. aastal kokku oli 2 470 177 m3.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel loetakse põhjavee kvalitatiivset ehk keemilist seisundit heaks, kui saasteainete kontsentratsioon ei näita soolase vee või muu vee sissevoolu ega ületa vastavaid kvaliteedistandardeid. 2015. aastal vastas põhjaveepumplates joogivee kvaliteet Sotsiaalministri määruse nr 82 nõuetele. Põhjavee reostuse või potentsiaalse reostuse juhtumeid, millest oleksime pidanud teavitama Tallinna linna ja Terviseametit, ei esinenud.
Põhjavee kvaliteedinäitajaid jälgime vastavalt vee erikasutuslubadele ja joogiveeallika kontrollkavale ning vajadusel läbib põhjavesi puhastusprotsessi. 20 põhjaveepumplas jälgime puhastatud põhjavee kvaliteeti (raua-, mangaani- ning ammooniumisisaldust) igakuiselt. Põhjaveetasemete kontrollimiseks on töötavatesse puurkaevudesse paigaldatud automaatsed hüdrostaatilised surveandurid, mis võimaldavad mõõta põhjavee staatilist ja dünaamilist taset. Nende tulemuste põhjal on võimalik hinnata põhjaveevaru taastumist.
Põhja-Eesti põhjavesi (kambriumi-vendi veekiht) sisaldab looduslikke radionukleiide. Eesti põhjavee looduslikku radioaktiivsust on põhjalikult uurinud nii Eesti Geoloogiakeskus OÜ kui ka Eesti Kiirguskeskus. Radioaktiivsusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis Kiirguskeskus koostöös Terviseametiga 2010. aastal põhjavee piirkondades läbi terviseriski hindamise. Riskihinnangu järgi on kambrium-vendi puurkaevude vee radionukleiidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Vastavalt nõuetele teostame me iga kümne aasta järel korduvad radioloogilised analüüsid kõikidele puurkaevudele.