Joogivee tootmine ja kvaliteet

Joogivee kvaliteet peab vastama Sotsiaalministri 31. juuli 2001 määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (edaspidi SM määrus nr 82), mis lähtub Eesti Vabariigi veeseadusest ning Euroopa Liidu Joogivee direktiivist 98/83/EÜ.

Vee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt kontrollikavadele, mis on kinnitatud Terviseameti poolt. Veeproove võetakse nii toorveest (Ülemiste järv ja selle valgala ning põhjavesi), puhastusprotsessist, puurkaevudest, kui ka tarbija kraaniveest. Veeanalüüse teostatakse meie vee- ja mikrobioloogia laboris, mis on ühtlasi üks Eesti suuremaid veelaboreid. Analüüsitulemuste kvaliteedi tagavad nii atesteeritud proovivõtjad kui akrediteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi (EVS-EN ISO/IEC 17025), kaasaegse aparatuuri ja professionaalse personaliga laborid. 2015. aastal teostasid meie vee- ja mikrobioloogialabor kokku 99 000 analüüsi.

Kraanivee joojate osakaal on viimastel aastatel olnud pidevas tõusutrendis. Kui 2011. aastal jõi kraanivett 48% meie tarbijatest, siis 2015. aastal oli see näitaja juba 85%. Kasvutrend toetub kindlasti vee väga heale kvaliteedile ja tarbijate teadlikkuse tõusule.

Pinnavee puhastusprotsess

Ülemiste veepuhastusjaamas töödeldakse järvevett maailmas paljukasutatud puhastusskeemi järgi. Ülemiste järve pinnavee kvaliteedist tulenevalt on seadusandlusega ette nähtud kasutada joogivee kvaliteedi tagamiseks pinnavee mehaanilist ja keemilist töötlemist - eelosoneerimist, koagulatsiooni, selitamist, filtreerimist ning desinfitseerimist.

Veepuhastusprotsessi tõhustamiseks regenereeriti 2015. aastal neli filtrit. Filtrite koormuse vähendamiseks on ehitatud vanas veepuhastusjaamas välja selitite mudakoguja vee retsirkulatsiooni süsteem, mis võimaldab uhtumisejärgse kõrge hägususega vee täiendavat puhastamist.

Põhjavee töötlemine

Joogivee tootmiseks kasutatav põhjavesi kuulub tavaliselt I-III kvaliteediklassi. Ordoviitsium-kambriumi veekompleksist pärinev põhjavesi kuulub enamasti I kvaliteediklassi, mistõttu ei vaja see eraldi töötlust. Kambrium-vendi veekompleksist pärinev põhjavesi kuulub aga II või III kvaliteediklassi, mis peamise joogiveeallikana vajab töötlemist. Enamasti on selle põhjuseks liigne raua-, mangaani- või ammooniumisisaldus, mis tekitab tavapärasest suuremat hägusust.

Nõuetele vastava joogivee tagamiseks töötleme põhjavett filtreerimise ja aereerimise teel, mille käigus eemaldame liigse raua, mangaani ja ammooniumi. Vastavalt veeseadusele tuleb põhjavee seisund hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane, mistõttu põhjavee töötlemisel kemikaale ei kasutata. Pärast puhastusprotsessi võetud veeanalüüsid näitavad, et põhjavee töötlemise tulemusel väheneb oluliselt vee hägusus, ammooniumi-, raua- ja mangaanisisaldus, paraneb värvus ja stabiilsusindeks ning tõuseb vee hapnikusisaldus.

Joogivee kvaliteet veevõrgus ja klientide juures

Tallinna ja Maardu kraanivesi on väga kvaliteetne ning seda võib julgelt juua. Kvaliteedi osas ei erinenud 2015. aasta kuigivõrd varasemast. Aasta jooksul võtsime Tervisekaitseametiga kokkulepitud proovivõtukohtadest (n-ö tarbija juures asuvatest proovivõtukohtadest) veeproove kahel korral kuus.

Seni ajaloo parim tulemus - 99,86% kõikidest veeproovidest vastasid nõuetele - tähendab, et mullu leidsime 2945-st tarbijate kraanidest võetud veeproovist vaid nelja osas mittevastavusi. Enamasti on mittevastavused seotud raua ning hägususe kõrgenenud sisaldusega, mis on tingitud veetorustiku seisukorrast. Reageerisime kõikidele mittevastavustele koheselt.

2015. aastal Maardust võetud 144 veeproovist vastas nõuetele 100%. Enne Tallinna veevõrguga ühendamist vastas Maardu elanike joogivesi kvaliteedinõuetele vaid 33% ulatuses.

Veevõrkude hooldus ja investeeringud

Joogivee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks teostame pidevalt võrkude hooldus- ning uuendustöid. Tagamaks tarbijatele kõrget joogivee kvaliteeti, puhastame ning loputame regulaarselt veevõrku. Puhastamise käigus eemaldatakse torustike seintele kogunenud sete, mis on üks olulisi meetodeid veekvaliteedi parandamiseks jaotustorustikes. 2015. aastal teostasime õhk-vesi meetodil veetorustike puhastustöid kokku 140 km ulatuses.

Investeeringud vanade veetorude väljavahetamisse on aidanud kaasa nii veekvaliteedi paranemisele tarbijate juures, kui ka veeressursside tõhusamale kasutamisele. Igal aastal renoveerime vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingule vähemalt 5 km kanalisatsiooni torustikku ja 5 km veetorustikku.

Lekked ja veekatkestused

Üks meie olulisemaid eesmärke on vähendada pidevalt kadusid veevõrgus. Võrreldes eelmise aastaga lekete tase vähenes. Tallinna teeninduspiirkonnas kehtiv Teenusleping seab meile kohustuse vähendada veekadusid 26%-ni. 2015. aastal viisime selle näitaja aga 14,68% tasemeni, mis on väga hea tulemus. Kümmekond aastat tagasi oli lekete tase üle 32%, mis tähendab, et igapäevaselt hoitakse võrreldes kümne aasta taguse perioodiga kokku üle 14 tuhande kuupmeetri puhastatud joogivett. Lekete tase on vähenenud tänu järjepidevatele pingutustele veeressursi jätkusuutliku ning väiksemate kadudega kasutamise suunas.

Lekete taset aitab alandada võimalikult kiire lekete leidmine ja likvideerimine. Meie spetsialistidel on spetsiaalvarustus lekete leidmiseks ning koos võrgu tsoneerimisega ja kauglugemissüsteemiga võimaldab see võimalikke veelekkeid võrgus kiiremini avastada.

Selleks, et vähendada teenuse katkestusest tingitud ebamugavusi, teavitasime 2015. aastal 98% juhtudest kliente planeerimata veekatkestustest ette. Veekatkestuste korral võimaldame klientidele ajutise veevarustuse joogiveepaakidega.

Veemõõtmine

Meie poolt paigaldatud veevooluhulga mõõtmiseks kasutatavad veearvestid on kõrge tootmiskvaliteediga ning vastavad Euroopa standardile EN 14154 ja direktiivile 2004/22/EC ning selle täpsusnõuetele. Veearvestite ekspertiisi ning taatlemist teostab riiklik metroloogia keskasutus AS Metrosert.

Oleme oma klientide liitumispunktidesse paigaldanud kokku 23 308 veearvestit. Veearvesti olemasolu võimaldab kasutatavat veeressurssi täpselt mõõta.

Vastavalt mõõteseadusele on meil kohustus iga kahe aasta tagant taadelda ja koos sellega vahetada kõik veearvestid. 2015. aastal vahetasime kokku 11 561 veearvestit ning selle aluseks oli eelnevalt koostatud plaan. 2016. aastal jätkame tööd selle nimel, et kõikidel meie klientidel oleks õigeaegselt taadeldud veearvestid.