Reovee kogumine
Kanalisatsioonivõrk ja reovee kogumine
Reovett juhitakse reoveepuhastusjaama mööda ühisvoolset kanalisatsiooni, kuhu suunatakse nii reo- kui vihmavesi. Piirkonniti on meie opereeritaval alal ka eraldi sademeveevõrgustik koos sademevee väljalaskudega. Valdav osa vihmaveest jõuab aga ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama.
Kanalivõrgu seisukorda iseloomustavaks teguriks on ummistuste arv. Ummistusi tekitab peamiselt kanalisatsioonitorudesse kogunev sete. Kuna torustikud on dimensioneeritud suurematele vooluhulkadele, siis tänane väiksem veetarbimine toob kaasa vee vooluhulga ja -kiiruse vähenemise ning suureneb ummistuste oht. Ummistuste üldarvu mõjutab ka opereeritava kanalisatsioonivõrgu pidev laienemine.
Viimaste aastate ühtlaselt head ummistuste taset torustikel on võimaldanud mitmed ennetavad tegevused, nagu näiteks ennetava survepesu korraldamine. Survepesu teostamiseks tekitatakse torustikes suur voolukiirus, mis uhub kogu sinna kogunenud sette lähimasse kogumiskaevu. Seejärel kogutakse sete survepesuautodesse ja transporditakse Paljassaare reoveepuhastusjaama.
Lisaks aitab reovee efektiivsele kogumisele kaasa iga-aastane probleemsete kanalisatsioonitorustiku lõikude renoveerimine vähemalt 5 km ehituse mahus.
Reovee ja sademevee reostuskoormus
Tagamaks Paljassaare reoveepuhastusjaama siseneva reovee stabiilne reostuskoormus, teostame Maardus ja Tallinnas ning selle lähipiirkondades objektidelt vastuvõetava reovee regulaarset seiret, kontrollides reovee reostusnäitajate vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Suuremate tööstusharude reovee keskmiste reostusnäitajate kohta esitame korrapäraselt informatsiooni Keskkonnaametile.
2015. aastal teostas meie Heitveeinspektsioon 672 ülevaatust kontrollkaevude määratlemiseks ning lokaalsete puhastusseadmete ja piiritlusjooniste kontrollimiseks. Objektide reostuskoormuse määramiseks võtsime kokku 1 417 reoveeproovi, sealhulgas 488 seireproovi. Ülenormatiivse reostuse avastamise korral rakendasime ülereostustasu 407-l korral.
2015. aastal langes Tallinnas ühele pindalaühikule keskmiselt 590 mm sademeid, mis on pisut enam kui 2014. aasta 576 mm. Sellest tulenevalt tõusis pisut ka 2015. aastal sademevee väljalaskude kaudu looduskeskkonda juhitud sademevee kogus.
Vastavalt vee erikasutuslubades kehtestatud tingimustele teostame kontrollülevaatusi ka 24 sademevee väljalasu üle, millest suurimad on Lasnamäe, Harku ja Mustoja väljalasud. Võimaliku keskkonnareostuse vältimiseks oleme neljale väljalasule (Olevi tn, Kaare tn, Raba tn ja Vabaduse tn) paigaldanud muda- ja õlipüüdurid, mida hooldame regulaarselt.
