2011: Taustinformatsioon päevakorra kohta

1. Päevakorra punkt nr 2 – Miks makstakse sellises suuruses dividende?

Enne otsuse langetamist analüüsis AS-i Tallinna Vesi juhatus põhjalikult ettevõtte rahavoogusid järgneva äriplaani perioodi jooksul, et oleks tagatud täielik vastavus kõikidele tootmisstandarditele ning saaksid täidetud ettevõtte lepingulised kohustused.

AS Tallinna Vesi peab regulaarset dialoogi ettevõtte suuremate aktsionäridega. Nende kohtumiste käigus on enamus aktsionäre esitanud oma nägemuse dividendimäärast, mida oleks kohane maksta ettevõtte omanikele aastal 2011. Otsuse tegemisel on ettevõte arvestanud esitatud arvamusi, aga ka asjaolu, et 2010. aasta puhaskasum oli tavapärasest väiksem 2010. aasta dividendidelt makstud tulumaksu tõttu.
Ülaltoodud tegurite arvessevõtmise tulemusena tegi AS-i Tallinna Vesi juhatus ettevõtte nõukogule ettepaneku määrata 2011. aastal väljamakstavate dividendide kogusummaks 16 405 105 eurot. Juhatuse poolt tutvustatud analüüsi ja esitatud ettepanekut kaalus ettevõtte nõukogu, mis otsustas ettepaneku vastu võtta. Dividendide maksmise ettepanek on lisatud 24. mail 2011 toimuva ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku päevakavasse (päevakorra punkt nr 2).

Lõpliku otsuse 2011. aastal välja makstavate dividendide osas teevad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid üldkoosolekul.

2. Päevakorra punktid nr 3 ja 4 – Miks on vajalik muuta põhikirja?

01.01.2011.a astus Eesti Vabariik euro-tsooni, mis on tinginud vajaduse konverteerida valuutaühikuid (kroonid eurodesse) kõigis asjaomastes dokumentides, sh ettevõtte põhikirjas. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali summad on ümardatud lähima miljonini (nt 12 miljonit € päevakorra punktis nr 3.1). Aktsiate nominaalväärtus on ümardatud allapoole 0,60 euroni A-aktsiatel ja 60 euroni B-aktsial (päevakorra punkt nr 4) lähtuvalt äriseadustiku nõudest ümardada aktsiate nominaalväärtus kuni 10 (kümne) eurosendi täiskordseni (0,10€, 0,20€ jne).

3. Päevakorra punkt nr 3.4 – Miks on vajalik muuta erakorralisest üldkoosolekust teavitamise tähtaega?

Äriseadustiku vastav muudatus, millega börsiaktsiaseltside erakorralistest üldkoosolekutest teavitamise tähtaega muudeti 1 nädalalt 3 nädalale, jõustus juba 2009.a. Kuna juba sel ajal oli Eesti Vabariik eurotsooniga liitumise protsessist haaratud ning seoses eurole üleminekuga eeldati põhikirja muutmise vajadust, siis lükati antud muudatuse tegemine edasi selleks, et muuta põhikirja kõiki vajalikke punkte ühekorraga.

4. Päevakorra punkt nr 3.5 – Miks on nõukogu heakskiitu vajavate tehingute piirang 650 000 € ning mitte täpne 10 miljoni krooni eurokursiga jagatis?

Täpne jagatis oleks 639 116,49€ ning praktilistel kaalutlustel otsustati sätestada nõukogu heakskiitu vajavate tehingute piirmääraks kergesti meeldejääv summa.

 5. Päevakorra punkt nr 3.6 – Miks on vajalik täpsustada, et 100% tütarettevõte ei ole sidusettevõte?

See on ettepanek meie audiitoritelt, kuivõrd põhikirja punkt 6.5.1.4. võimaldab mitmeti tõlgendamist selles osas, kas 100% tütarettevõte on või ei ole sidusettevõte, lähtuvalt põhikirja punkti 6.5. definitsioonist. Mis tahes tehingutele 100% tütarettevõttega rakendub sama, nõukogu heakskiidu vajadust tingiv piirmäär, nagu mis tahes muudele ettevõtte poolt teostatavatele tehingutele, seetõttu ka viide vastavatele põhikirja punktidele, kus sellised piirmäärad on määratletud.

6. Päevakorra punkt nr 4 – Miks eurole üleminekul aktsiakapitali vähendatakse?

Aktsiakapitali muutmise vajadus on tingitud Eesti Vabariigi poolt eurotsooni astumisest alates 01.01.2011.a, mille tagajärjel tuli krooni denominatsioonis mis tahes summad ümber konverteerida eurodesse. Aktsiate nominaalväärtus on ümardatud allapoole 0,60 euroni A-aktsiatel ja 60 euroni B-aktsial (päevakorra punkt nr 4) lähtuvalt äriseadustiku nõudest ümardada aktsiate nominaalväärtus kuni 10 (kümne) eurosendi täiskordseni (0,10€, 0,20€ jne). 0,60 eurosendi nominaalväärtusega aktsiakapitali väärtus väheneb, kuid sellise vähendamisega kaasneb väikseim võimalik mõju aktsiakapitali suuruse muutmisele. Antud muudatus ei too endaga kaasa aktsiaosaluse proportsioonide muutmist.